Marge Kanni referaat
1. Sissejuhatus
Suusatamise MMil sai Eesti viis medalit, neist 4 teenis Kristina Šmigun, kelle treeneriks on oma isa Anatoli Šmigun, sai ühe korra maailmameistriks, saavutas 2 hõbedat ja ühe pronksi. Jaak Mae ei saanud küll maailmameistriks, kuid hõbe tuli talle küll kätte. Üks Eesti kuulsamatest, Andrus Veerpalu, lõpetas võistlemise pärast 8. kohta meeste 15. km klassikasõidus. Temalt medaleid ei tulnud.
2. Kristina Šmiguni saavutused MMil läbi aegade
Aastal 1995 saavutas ta juunioride MMil kaks hõbedat. Aastal 1996 oli saavutus sama ehk kaks hõbedat. Juunioride MMil aastal 1997 oli ta tippvormis ja saavutas kaks kulda. Aasta 1998 jäi tema jaoks vahele, sest tal oli rangluumurd. Aastal 1999 oli Ramsau MMilt lahkudes käes üks hõbe ja pronks. MK sarja kokkuvõttes oli tal teine koht. Aastal 2001 Lahti MMil oli parim koht kaheteistkümnes ja medaleid sealt ei tulnud. Alusetu dopingukahtlusega möödus aasta 2002. Ning lõpuks sellel aastal Val di Fiemme MMil kuld, kaks hõbedat ja pronks. Sellel aastal tuli kuld 5 km klassikasõidus pluss 5 km vabatehnikas, hõbedad naiste 15 km ühisstardis ja naiste 10 km klassikasõidus ning pronks naiste 30 km vabatehnikas. Jääb vaid loota, et edasised tulemused on sama head.
3. Mis juhtus Andrus Veerpaluga
Andrus Veerpalu saavutas 15 km klassikasõidu katkestamismõtteid peletades kaheksanda koha. Kuid miks? Andrus Veerpalu tegi vea enne starti, valides sõitmiseks hea libisemisega, kuid kehva pidamisega suusapaari. Are Mets ei mõistnud ta otsust: “ Miks ei eelistanud ta küll neid suuski, millega sõites on medaleid võidetud! Andrus võttis need suusad, millega on ennegi probleeme olnud.”. Alates 1998. Aastast on Andrus teinud suusavalikul valdavalt õigeid otsuseid. Nii rängalt eksis ta neli aastat tagasi Ramsau MMi 15 km sõidu eel, kui suusad ära jäätusid. Pärast kehva suusapaariga sõitmist Veerpalu rohkem ei võistelnud.
4. Jaak Mae tõi Eestile viienda medali
Jaak Mae pälvis elu esimese MMi medali 15 km klassikasõidus. 31 aastane mees( sõidu ajal 30 aastane) ütles enda kohta: “Tegelikult näitasin enda kohta väga head stardikiirust seitsmesekundilise allajäämisega liidrite hulgas. Lootsingi tänu tugevale lõpule ettepoole ronida - suutsin paljudest rivaalidest paremini kannatada. Keskendusin lõikudele, kus võis oluliselt võita, aga ka kaotada.” Ka Veerpalu kiitis teda: “ Jaagul paistis kõik klappivat. Põhiline, et ta tegi talve parima sõidu õiges kohas”.
4. Suusahüpped
Eesti esindajad suusahüpetes olid suusakahevõistlejad Tambet Pikkor ja Vahur Tasane. Kahjuks tippvormis nad ei olnud, sest ühtegi head saavutust sealt ei tulnud.
Kasutatud kirjandus
Ajaleht “Postimees” 18 veebruar 2003
Ajaleht “Postimees” 19 veebruar 2003
Ajaleht “Postimees” 20 veebruar 2003
Ajaleht “Postimees” 21 veebruar 2003
Ajaleht “Postimees” 25 veebruar 2003
Ajakiri “ Nädal Suusa- MMi extra”
Ajakiri “Nädal” 17- 23 veebruar 2003