Mis on stress ja kuidas ta mõjub?

Ürgajal oli stress kui kaitsereaktsioon, mille abil suutsime kiiremini reageerida. Stressi tõttu läks verre adrenaliin ja nii said meie esivanemad rasketes olukordades ellu jääda. Lõpuks muutusime me superreageerijateks, me olime võimelised vahetult reageerima igale olukorrale, aga me ei suutnud (ega suuda paljud praegugi) kontrollida reageerimisviisi. See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma.

Esmaspäeva hommikul tööle tulles näete suurt paberite virna - miski liigatab teie kehas. Selle tulemusena olete ärritatud ega suuda tööle keskenduda ja nii pole ka lootust sellest teie arvates lootusetust olukorrast pääseda. Meie reageerimine stressile on arenenud, meil pole vaja muretseda, kas me reageerime. Me reageerime automaatselt kõigele.

Stress tekitab ka impotentsust. Kui mees erutub, laienevad närvisüsteemi toimel peenise veresooned ja veri voolab käsnjasse koesse ning sulgurlihase kokkutõmbe tulemusel ei voola veri välja. Ükskõik millist liiki stressi tõttu sulgurlihas kokku ei tõmbu ning peenis kaotab erektsiooniks vajaliku vere.

Kohe peale sündimist hakkame me muutuma harjumuste tööriistadeks. Oma harjumuste abil üritame me teha enda elu kergemaks ning lihtsustada oma igapäevast eksistentsi. Kroonilist stressireaktsiooni tuleb võtta lihtsalt halva harjumusena, millest tuleb püüda vabaneda või vähemalt tema üle kontroll saavutada.

Immuunsus tähendab vastupanu välismõjudele või ainetele, mis satuvad meie organismi. Stress mõjutab meie immuunsüsteemi nõrkuse poole ja nii olema me stressi mõju all olles haigustele vastuvõtlikumad. See suurendab riski jääda vähi või mõne muu raskesti ravitava tõve haigeks. Paljudele haigustele aitab stress tugevasti kaasa. Sellisteks haigusteks on paljud südame ja veresoonkonna haigused (kõrgvererõhutõbi, neeruhaigused, arteriskleroos). Viimasel ajal on lisandunud veel krooniline nimmevalu, gastriidid, migreen, külmavillid, nõgestõbi ja haavandid. Paljudes maailmaosades, kus stress ei ole loomulikuks elu osaks on sellised haigused väga vähe levinud. Kõrge vererõhu teke on otseselt seotud stressiga, sest stressi tõttu kasvab kolesterooli sisaldus veres ja kõrge kolesterooli tase tekitab omakorda kõrge vererõhu. Suurest osast nendest haigustest võib hoiduda õppides oma stressi üle kontrolli.

Hoides stressi kontrolli all saame parandada oma elu kvaliteeti ja ka kvantiteeti.

Stressi tunnused, sümptomid ja 60 sekundi lahendused

Stressist vabanemiseks tuleb osata ära tunda sümptomid, mis näitavad, et oleme stressiseisundis. Sümptom tuleb kiiresti ära tunda ja seostada stressiga, kui me tunneme ära stressi sümptomi siis teame, mida oma elus muuta. Iga tekkivat reaktsiooni ei tohi pidada stressisümptomiks, sest me kõik oleme erinevad ja reageerime asjadele erinevalt. See, mis ühele on stressisignaaliks, ei pruugi teisele olla. Stressisümptomeid jagatakse füüsilisteks, emotsionaalseteks ja käitumuslikeks.

Levinuimad füüsilised sümptomid: peavalu, kuivav suu või kurk, kuklavalud, kõnelemisraskused, nõrkus, kõhuvalud, isutus või pidev isu, südamepekslemine, külmad jäsemed, liighigistamine, unetus, krooniline väsimus.

Levinuimad emotsionaalsed sümptomid: ärrituvus, tujukus, depressioon, kontsentratsioonivõime kaotus, närveerimine tühiste asjade üle, impulsiivne käitumine, segased mõtted, ärevus.

Levinuimad käitumuslikud sümptomid: kortsus laup, jalgade või sõrmede trummeldamine, huvikaotus välimuse suhtes, põrandat mööda sammumine, suitsetamise vajaduse suurenemine või alkoholi liigtarbimine

Me ei tunne ära kergemaid stressisümptomeid, sest oleme harjunud otsima üldisi füüsilisi signaale, kuid väiksemate sümptomite leidmine võib aidata meil takistada tõsisemate sümptomite väljakujunemist.

Kõik stressisümptomid tekivad mingist stressiallikast. Üks paremaid viise teha kindlaks varjatud stressiallikaid on pidada paar või kolm nädalat stressipäevikut. Päevikut pidades ei tohi jätta märkamata varjatud sümptomeid ja tuleb püüda leida mingit süsteemi stressiallikate seast. Kohe pärast sümptomi märkamist tuleks see üles kirjutada. Väga oluline on ka märgata millised mõtted ja tegevused valitsesid stressisümptomi ilmnemise ajal või vahetult enne seda.

Järgnevalt väike näide, milline võiks välja näha stressipäevik:

Nädalapäev / kuupäev _______________

Olles pidanud päevikut piisavalt kaua märkate kindlasti mingeid seoseid - mis ajal ja mis tõttu teil stress tekib. Nüüd hakake mängima detektiivi ja otsima teid, mis viivad meid varjatud stressiallikani. Näiteks võime järeldada, et iga päev peale kella 9 tekib meil peavalu, sest meil pole piisavalt aega laste koolisaatmiseks. Selle sümptomi saame edukalt kõrvaldada ärgates iga päev veidi varem ja tehes osa ettevalmistusi juba eelmisel õhtul ära. Kui oleme ära tundnud oma stressisümptomid ja seostanud need allikatega on järgmiseks sammuks mõistmine, miks need sümptomid tekivad.

Tuleb esitada endale neli küsimust:

• Kas tegevuse ajastamine (päeval või öösel) põhjustab stressisümptomeid?
• Kas põhjus, mille pärast me midagi teeme, tekitab stressisümptomeid?
• Kas tegevuse sooritamise viis tekitab stressisümptomeid?
• Kas tegevusele kulutatud ajahulk tekitab stressisümptomeid?

Stressipäeviku lõppu tuleb meil kirjutada kolm asja:

• Tegelik stressisümptomite põhjus (füüsiline tegevus, mõte jms.).
• Nende sümptomite tekkimise põhjus (ajastamine, tegutsemise viis, tegutsemise põhjus vms.)
• Meie eesmärgid stressisümptomite kõrvaldamiseks.

1. ja B-TÜÜPI KÄITUMISE ÄRATUNDMINE

Vastavalt erinevates olukordades käitumisele jaotatakse inimesed käitumistüübilt kaheks.

A-tüüpi käituva inimese tunnused:

• lõdvestunud ja rahulik
• kannatlik
• ei ole võistleva iseloomuga
• mitteagressiivne
• ei tunne ajapuudust

A-tüüpi inimene on stressitundlikum, neil on tavaliselt kõrgem vererõhk, adrenaliin eraldub intensiivsemalt, kolesteroolihulk on veres kõrgem ja areteriskleroos on palju ulatuslikum, kui B-tüüpi inimesel. Kõikidest nendest omadustest piisab, et suureneks märgatavalt haigestumise oht.

B-tüüpi käitumine on parem, sest saab olla motiveeritud ja produktiivne ning saavutada kõiki neid asju mida A-tüüpi inimene, kuid ilma vaenu, agressiivsuse, kannatamatuse või ebakindluseta. B-tüüpi inimesed saavutavad tavaliselt paremini püstitatud eesmärke, sest nad ei närveeri tühiste asjade pärast. B-tüüpi inimestel on haigestumisi vähem, nende elu on nauditavam ja stressivabam. A- või B-tüüpi käitumine on tavaliselt kasvatuse, keskkonna ning mõnikord meie geneetilise omapära tulemus. See kõik tingib seda, et A-tüüpi käitumine on meis sügavalt juurdunud ja me ei suuda sellisest käitumisest üleöö vabaneda. Selle saavutamiseks on vaja harjutada ja pingutada. Aegamööda läheb see harjutamine üha kergemaks, sest me hakkame stressiolukordadele hoopis teistmoodi reageerima. Pidevalt B-tüüpi käitumisharjutusi tehes kõrvaldame me pikkamisi halvad A-tüüpi käitumisharjumused. Tuleb saada üle A-tüübile iseloomulikust stressiga seotud vihast. Viha takistab meil efektiivselt tegutsemist, seetõttu tuleb meil sellest vabaneda. Varemad asjatundjad arvasid, et viha on parem välja valada, kui seda endas hoida, kuid kõige efektiivsem ja tervislikum on see juhtida kohasemasse kanalisse.

1. Olge otsusekindel.
2. Tehke oma viha allikas kindlaks.
3. Kasutage kolmanda isiku abi.
4. Proovige teistest inimestest paremini aru saada.
5. Püüdke avastada meetodeid viha ära hoidmiseks.

B-tüüpi käitudes mõistame me oma keskkonda paremini ja satume vähem konfliktidesse iseenda ja teistega. Lõpptulemuseks õpime me A-tüüpi omadused "välja" ja B-tüüpi omadused "sisse lülitama". Käitudes rohkem B-tüüpi muutume me tervemaks, enesekindlamaks ja meil on palju parem enesetunne, sest meil on jõudu oma harjumusi muuta. Lõpuks kerkib meis esile B-tüüpi käituv inimene, kes oli meis kogu selle aja allasurutud.

Paljud meist töötavad pinge all või stressis olles paremini, kui mitte pinges või stressis olevad inimesed. Selle kohta on tehtud ka uurimus, kus uuriti stressi suhtes gruppi juriste. Avastati, et kõige tihemini haiged olnud juristid olid oodatule vastupidiselt kõige vähem stressis. Nelja õpiaastaga oli neid pandud uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini.

Mõned meist ütlevad, et nad töötavad pinge all paremini või arenevad võisteldes. Nad tegutsevad pinge all olles automaatselt paremini, kui ilma pingeta. Sellised inimesed kuuluvad nende väheste hulka, kelle jaoks stress ei kujuta vähimatki ohtu. Stressitaluvus hoiab neid automaatselt negatiivse olukorra eest, muutes need positiivseteks sündmusteks. Oluline on, et stressi taludes ei tunneks me end tagantsunnituna. Osad inimesed hoiavad stressi üle kontrolli ja taluvad seda, teised jällegi tunnevad end stressi all olles jõuetuna. Paljud inimesed reageerivad stressile positiivselt vaid seetõttu, et näevad stressis uut väljakutset saada raske olukorraga hakkama.

Üldiselt on olemas kolme liiki inimesi: inimesed, kes ei suuda toime tulla stressitekitava eluga; inimesed, kes ei saa hakkama vaikse, rahuliku eluga ja need, kes tulevad stressiga suurepäraselt toime. Igal inimesel on teatud stressitaluvuspiir, kui see piir ületatakse hakkavadki esinema eelkirjeldatud nähud.

Stressitaluvus tuleb saavutada ajus. Stressi taluvuseks on meil vaja viit mõttekujundit:

1. OLEN VÕIMEKAS JA ENESEKINDEL, KUI OLEN MILLEGAGI SEOTUD VÕI MILLELEGI PÜHENDUNUD
2. LEIAN, ET MUUTUS JA/VÕI VÄLJAKUTSE ON PÕNEV JA KASUTOOV TEGEVUS
3. TUNNEN ENDAS JÕUDU, MIS ANNAN ENERGIAT IGAL KORRAL, MILLAL MA OLEN SITUATSIOONI EEST VASTUTAV
4. STRESS TOOB MINUS ESILE ISIKUOMADUSED, MIS MUUDAVAD MU LOOVAMAKS JA VÄÄRTUSLIKUMAKS
5. MA SUUDAN IGA STRESSI TEKITAVA OLUKORRA MUUTA MILLEKSKI POSITIIVSEKS

Stressi talumiseks tuleb negatiivne stress muuta positiivseks, selleks on mitmeid meetodeid. Tuleb sisestada endasse positiivsust. Kujutage vaimusilmas ette soovitud positiivset tulemust. Tuleb olla paindlik, ega tohi kõhelda kui valime tee probleemile lähenemiseks. Võtke vahel aeg maha, sest väga vähesed suudavad töötada rohkem kui 3 tundi kontsentratsiooni kaotamata, et tegutseda efektiivselt tuleb kindlaks teha oma viljakaim tööaeg ja selleks sobiv keskkond. Liikuge või tehke mõnda rahulikku füüsilist tegevust, see on parim viis pingest vabanemiseks ja tekitab meie heaolutunde. Ärge tuletage endale pidevalt meelde minevikku, minevikku me muuta ei saa, las see jääda nii nagu on. Muutke mõni halb olukord mõttes tühiseks, loobuge muretsemisest mingi vana probleemi kallal, millesse te nagunii enam midagi parata ei saa.

Minu arvamus

Stressist vabanemine on väga tähtis, sest nii parandame oma elu kvaliteeti. Tuleb osata end vahel välja lülitada ja aeg maha võtta, sest inimesed pole robotid, vaid emotsionaalsed olevused. Minu arvates on tähtsaim olukorra ja enda üle kontrolli saavutamine, sest siis tunneme end tugevana ja kaotame lootusetuse tunde. Enne selle referaadi tegemist oli küll sellest probleemist ähmane ettekujutus, kuid nüüd sain sellest palju selgema ülevaate. Siin on antud palju erinevaid võtteid stressi kaotamiseks või selle üle kontrolli saavutamiseks. Paljudel on probleemiks just see, et stressi ei osata varases staadiumis ära tunda või leida selle põhjusi.

Andrew Goliszek "Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga?" Ilo 1997