,,Suurim tunnustus Stanley Matthewsile on see, et ta võib minna suvalisele staadionile ja seal kaitsed haneks tõmmata, säilitades seejuures publiku austuse ja armastuse.’’
                                                                           Leslie Edwards ,,Liverpool Echo’’

Nimi: Stanley Matthews

Sündis: 1. veebruaril 1915

Rahvus: inglane

Stanley Matthews oli tänapäeva jalgpalli esimene tõeline kuulsus. Muidugi võib esile tõsta ka Billy Wrighti, Bobby Charltonit, Bobby Moore’i ja teisi, kuid kellelgi neist ei olnud oma ajastul sellist mõjuvõimu nagu habemeajaja pojal Stanley’l, kes kasvas üles Hanley linnakeses Kesk-Inglismaal. Matthews sai endale hüüdnime Meistertriblaja ning tema kuulsus kestis kaugelt kauem kui tema karjäär. Matthews pöördus tagasi oma koduklubisse Stoke Citysse ja aitas meeskonnal välja võidelda pääsu esiliigasse. Sellega hakkama saanud, otsustas ta 50 aasta vanuses kõigi aegade pikima esiliigastaažiga mängijana aktiivsest spordist tagasi tõmbuda. Hiljem väitis Matthews siiski, et oleks võinud – ja pidanudki – mängima veel mitu head aastat.

Matthews lahkus areenilt tõelisele staarile sobival moel. Kõigi suurepäraste mängijate seas, kes tulid vaatama tema hüvastijätumatši Soke’is, olid näiteks Di Stefano, Puskas ja Jašin. Matthews, kes oli ihanud alati anda jalgpallile vähemalt sama palju tagasi, kui oli temalt au ja hiilguse näol saanud, hakkas seejärel peatreeneriks lähedal asuvas Port Vale’i klubis. Kuid see roll osutus Matthewi-sugusele mehele liiga ahistavaks ning pooleteise aasta pärast lahkus ta klubist, et korraldada treenerite kursusi üle kogu maailma, aga eriti Aafrikas.

1930. ja 1940. aastail polnud väljaku paremal äärel Matthewsile kogu maailmas võrdset vastast. Temaga silmitsi sattunud vasakkaitsjad kartsid paaniliselt duelli Matthewsiga, kes tegi hämmastava oskusega vaheldumisi petteliigutusi ja äkilisi kiirendusi. Matthewsi andunud austajad igatsesid üle kõige näha oma lemmikut Inglise karika võitjana. Selle unelma täitumist takistas 1948. a Manchester United ja 1951 Newcastle. Kuid 1953, Inglise spordi hiilgeaastal, kui Inglismaa võitis kriketis Austraalialt tagasi Ashesi karika ja veterandžoki sir Gordon Richards võitis Derby võiduajamised, tegi 38-aastane Matthews veel ühe ürituse.

Kui Blackpool jäi Boltonist maha 1:3 ja aeg oli otsa lõppemas, paistis, et Matthewsile pole lihtsalt määratud unistuste karikat oma käte vahel hoida. Kuid Matthews haaras ohjad enda kätte, lõi Boltoni kaitse pihuks ja põrmuks ning innustas kaaslasi mitte ainult viiki välja võitlema, vaid andis ka hiilgava söödu, mille Bill Perry võiduväravaks vormistas. Viimase kolme mänguminuti jooksul lõi Blackpool kaks väravat.

Nagu iga jalgpallur, mõistis ka Matthews oma rolli kaotustes. Üks masendavamaid neist oli USA üllatuslik 1:0 võit Inglismaa üle 1950. a MM-finaalturniiril Belo Horizontes Brasiilias. Matthews oli sunnitud meeskonnast välja jäetuna matši abitult pealt vaatama. Kuid Inglismaa oleks ehk võinud arendada tõhusamat koostööd, kui ikka ja jälle poleks tõstatatud küsimust, kes on paremal äärel etem, kas Matthews või Tom Finney Prestonist. Viimaks lahendati probleem sellega, et mitmekülgsem Finney paigutati ümber vasakule äärele.

Erinevalt Finney’st mängis Matthews alati ainult paremal äärel, demonstreerides täiuseni viimistletud triblamiskunsti positsioonil, mis hiljem kuulutati ülearuseks – 1960. aastail võtsid põhitöö enda peale keskväljamängijad. Alles palju hiljem, kui treeneris tajusid seda, kuidas tiibadelt organiseeritud rünnakud paiskavad segi massiivse kaitsemüüri, äratati vanamoeline mängustiil jälle ellu.

Kuid Matthews, nagu paljudki teisedki tippjalgpallurid, oli lummav isiksus ja innustav eeskuju kõigile noorukitele. Tema rüütliks löömine oli igati korrektne tunnustus ilma ühegi hoiatuseta 33-aastasele karjäärile, mille käigus Matthews tõi õilsale mängule esimese jalgpallidžentelmenina lisakuulsust. Pärast tema surma 2000. a hakkas kõikjalt üle maailma saabuma lugematul arvul kaastundeavaldusi.

1915 1. veebruaril sündis Hanleys Stoke-on-Trentis Inglismaal Stanley Matthews

1932 hakkas kohalikus klubis Stoke City elukutseliseks jalgpalluriks.

1934 tegi debüüdi Inglise koondises, mängus, mille Inglismaa võitis 4:0 Walesi üle

1946 müüdi 11 500 naela eest Blackpoolile

1948 mängis võtmerolli ühes Inglise ajaloo suurimas võidus (Torinos võideti Itaalia 4:0) ja valiti aasta parimaks mängijaks

1953 kindlustas endale koha legendaarsete jalgpallurite seas, kui innustas Blackpooli Inglise karikafinaalis Boltonile järele jõudma

1955 suvine demonstratsiooniturnee viis Matthewsi Mosambiiki kus Lourenco Marqueses peetud matši vaatas teiste imetlusest lummatud poisikeste seas pealt ka Eusebio

1957 pidas viimase oma 84 kohtumisest Inglise koondise eest Kopenhagenis MM-i valikturniiril Taani vastu, mille Inglismaa võitis 4:1

1961 tuli tühise 2 800 naela eest tagasi Stoke’i ja innustas klubi oma 46-eluaastast hoolimata korraldama edukat kampaaniat esiliigasse naasmise nimel

1965 lahkus jalgpalliareenilt pärast staaridest (s.h. Di Stefano, Puskas ja Jašin) tulvil hüvastijätumatši Stoke’i Victoria Groundil

Kasutatud kirjandus: Täielik jalgpalli entsüklopeedia lk 117