Lenini surm ning Stalini tegevus enne ja pärast seda

Stalin oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis – nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid.

Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta.

1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose “KIRI KONGRESSILE” järgi. Oma testamendis väitis Lenin, et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. Samas tuli Lenin välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida; sealjuures viitas bolševismi rajaja “Stalini mõnedele halbadele iseloomujoontele”.  Venemaa liidriks pakuti veel ka Grigori Zinovjevi.  Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest – ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid. Jossif Stalinis – peeti ju teda vaid “halliks laiguks” - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada.

Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolševikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888-1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati.

Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll.

Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika" tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele.

Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatševskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti. Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid. Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mitte milleski süüdiolevad lihtsad inimesed.

Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus

1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule. Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal kehtestasid võimulolijad hirmuvalitsuse. Paljud inimesed hukati või saadeti vangilaagrisse.

23.augustil 1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit lepingu, millega need kaks riiki lubasid teineteist mitte rünnata. Lepingul oli ka salajane osa, kus oli juttu sellest, et Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad Euroopa riigid omavahel ära.

Stalini eesmärk Saksamaa sõttalubamisel oli lihtne: las lääneriigid kurnavad end sõjas välja, siis langevad nad seda kergemini NSV Liidu saagiks. Kui aga selgus, et Saksamaa oma rivaale kiiresti võitis, alustas Stalin kiiruga sõjaettevalmistusi, et mitte lasta Saksamaal veelgi tugevamaks muutuda. Hitler sai Stalini plaanidest haisu ninna ning alustas omakorda sõjaettevalmistusi.

1939. aasta, mil hakkas toimuma sõja tegevus Euroopas

1.september. Saksamaa hakkab pidama aktiivsemalt sõda. Saksamaa tungib üle poola piiri.

3.september. Poola liitlased Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale avalikult sõja.

17.september. NSV Liit tungis Poola idaalasse ning Poola vallutati umbes nädalaajaga.

30.november. NSV Liit hakkas vallutama uusi alasid. Stalini käsu järgi toimus lahing Soome ja Punaarmee vahel, mille nimeks sai Talvesõda.

1941. a. suve alguses toimus dramaatiline võiduajamine: kumb suudab enne paigutada oma sõjaväe pealetungipositsioonile ning rünnata esimesena. Stalin oli alustanud varem, Hitleril oli aga käsutada täpne, kiire ja distsiplineeritud Saksa sõjamasin. Hitler võitis Stalinit nädala-kahega. Kuna Punaarmee polnud valmistunud kaitseks, vaid rünnakuks, tabas sakslaste jõuline pealetung 21. juuli varahommikul neid täiesti ootamatult ning ettevalmistamatult. Stalin sattus paanikasse ega toibunud sellest enne kui 1943. a. lõpul.

1940.aasta. Toimusid uued rünnakud, kuid toimus ka vaherahu

12. märts. Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu ning Soome loovutab Karjala kannase NSV Liidule.

9.aprill. Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Taani tunnistab ennast tingimusteta võidetuks.

10.juuni. Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja.

See on ilmselt põhjus, miks Stalin sakslastele kunagi ei andestanud, nad sundisid teda mitme aasta jooksul tulutult Hitlerilt rahu lunima.

NSV Liidul hakkab sõjategevus juba paremini minema

Isegi pärast Stalingradi lahingut oli Stalin veel valmis sakslastega mis iganes tingimustel separaatrahu sõlmima.

1945.aasta. Saksamaa annab alla. NSV Liidu suur võit

30. aprill – Hitler teeb Berliinis enesetapu.

7.mai. Saksamaa annab alla.

2. september – Jaapan annab alla. Sõda oli lõppenud.

Võit Saksamaa üle tuli talle nagu kingitus. NSV Liit oli korraga saanud maailmariigiks, unistus sõjalisest võimsusest oli täitunud. Suurem osa Ida-Euroopast oli langenud NSV Liidu mõjusfääri ega olnud kedagi, kes oleks suutnud sundida NSV Liitu millestki loobuma. Pärast seda, kui NSV Liit 1949. a. ka oma tuumapommi sai, alustas Stalin uusi sõjalisi ettevalmistusi. Tema arusaamist mööda pidi sõda olema kaasaegses maailmas liikumapanev jõud ning maailmarevolutsiooni edasiarendamiseks otse möödapääsmatu.

Stalin tahab alustada uut sõda. Müstiline Stalini surm

Algatuseks päästsid Põhja-Korea kommunistid Stalini loal 1949. a. valla Korea sõja. Uus suur sõda pidi algama 1955. aasta paiku. Nii kaua Stalin aga ei elanud. Kuigi Stalin oli väga oma julgeolekule tähelepanu pööranud, toimus sel õhtul midagi ebatavalist - Stalin palus oma ihukaitsjatel magama minna ning teda mitte segada. Kuid tuli välja, et see kes ütles, et Stalinit ei tohi segada, ei olnud mitte Stalin ise ,vaid kaitsemeeskonna juht Hrustaljov. Järgmisel hommikul magasid ihukaitsjad kaua. Tundus, et sedasama teeb ka Stalin. Kell lõi kaksteist. Möödus veel tund ja teinegi, aga Jossifist polnud ikka märki. Stalini ruumidesse ei julgenud aga ihukaitsjad astuda - riigipea isikliku kutseta oli see rangelt keelatud. Kell pool seitse õhtul süttis Stalini toas tuli ning ihukaitsjad rahunesid pisut. Ajaks, mil kell lõi juba kümnendat õhtutundi, saadeti Lozgatšov asja uurima. Stalin oli lamades end märjaks teinud ning häälitses arusaamatult. Põrandal vedeles Stalini taskukell ja ajaleht Pravda. Uur oli seiskunud kell 18:30. Jossif Stalin suri 5. märtsi õhtul, kümme minutit enne kümmet. Järgmisel päeval lebas riigijuhi sark Kremli sammassaalis, kus miljonid inimesed käisid Suurele Juhile viimast pilku heitmas

Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/tugi/messages/11/2159.html

http://miksike.ee/referaadid/2_maailmasoda.htm

http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2003/02/uhis.20030225183712.asp

Pildid:

http://www.kssursee.ch/schuelerweb/kalter-krieg/entstehung/images/stalin.jpghttp://www.geschi.de/artikel/bilder/stalin.jpg