ALEKSANDER SAEBELMANN-KUNILEID (1845-1875)
ALEKSANDER SAEBELMANN-KUNILEID (1845-1875)
Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril 1845. aastal Audru vallas Pärnumaal köstri pojana. Esimese muusikalise õpetuse ja klaverimänguõpetuse sai ta isalt. Peagi kolis perekond Karksi. Lõpetanud sealse kihelkonnakooli pandi A. Saebelmann õppima Valga seminari, mida juhatas läti muusikamees J. Cimze. Noor A. Saebelmann omandas kergesti kõik, mida direktoril oli pakkuda oreli- ja klaverimängu ning harmoonia alal. Valga seminari eduka lõpetamise tõttu võimaldati A. Kunileidile õpetaja koht samas koolis. Siin kirjutas ta L. Koidula värssidele oma esimesed koorilaulud “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm”. J. V. Jannsen kutsus ta esimese üldlaulupeo kaasdirigendiks. A. Kunileid töötas Valga seminaris kuni 1871. aastani ning siis siirdus Peterburi. A. Kunileid sai õppejõuks algul Peterburi, hiljem Gatšina linna eesti kooli. 1872.-1873. a. andis ta muusikatunde ka Kolppana õpetajate seminaris. Niiske kliima ning halveneva tervise tõttu lahkus A. Kunileid 1873. a. Ukrainasse Poltaava linna, kus ta töötas õppejõuna ja organistina. 27. juulil 1875. aastal lakkas andeka muusiku, eesti esimeste koorilaulude looja süda tuksumast. Tal jäi pooleli hulk loomingulisi plaane, millest suurim oli ooperi kirjutamine.
Aleksander Saebelmann-Kunileid oli eesti rahvusliku heliloomingu rajaja.
ALEKSANDER KUNILEIDI LOOMING
A. Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja kümme rahvaviisiseadet. Need kõik ilmusid C. R. Jakobsoni koostatud koorilaulukogumikes “Wanemuine Kandle Healed” ja “Rõõmus laulja”. A. Kunileid kasutas koorilaulude tekstidena peamiselt rahvaluulet ja L. Koidula ning C. R. Jakobsoni patriootilisi värsse. Seetõttu aitasid tema laulud kaasa rahvusliku liikumise intensiivistamisele ja eestlaste iseteadvuse tõusule. “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” viisid I üldlaulupeolt Koidula isamaaarmastuse tuleleegi rahva laiadesse hulkadesse. A. Kunileidi rahvalauluseaded tähendasid etapi algust eesti kooride repertuaaris, uue kvaliteedi tekkimist saksa väikekodanlike laulude kõrvale. A. Kunileidi esimestest rahvalauluseadetest nägid trükivalgust “Miks sa nutad, lillekene” ja “Meil aiaäärne tänavas”. Peale rahvaluule sobitas A. Kunileid rahvaviisidele L. Koidula, Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Linnutaja tekste. Helilooja kasutas rahvaviise nii, nagu rahvas oli neid laulnud, andes neile lihtsa neljahäälse seade. A. Kunileidi koorilaulud “Sind surmani” ja “Mu isamaa on minu arm” on kirjutatud soome rahvaviiside alusel. Tema paremate laulude hulka tuleb lugeda ka “Ema ja laps” C. R. Jakobsoni tekstile. Siin loob ta ise eesti hällilaulu intonatsioonide alusel rahvaviisilaadse meloodia.
TEOSED
Koorimuusika:
*Laulud “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”, “Mu isamaa nad olid matnud”, “Õitse ja haljenda eestlaste maa” (L. Koidula); “Veel pole kadunud kõik”, “Ema ja laps” (C. R. Jakobson); “Rahuline meel” (F. Brandt); “Nüüd jumalaga” (rhvl.)
*Rahvaviisiseaded “Miks sa nutad, lillekene?”, “Meil aiaäärne tänavas” (L. Koidula); “Kaste ja pisarad”, “Põua aastal 1868” (C R. Jakobson); “Süda tuksub”, “Mu mõttes on üks ainuke” (rhvl.); “Arg kosilane” (Fr. R .Kreutzwald)
KASUTATUD KIRJANDUS:
*Eesti muusika I
*Eesti muusika bibliograafiline leksikon
*Eesti heliloojad ja muusikateadlased