SÄÄSTEV ARENG JA EESTI KESKKONNASTRATEEGIA

l. Kuidas jõuti säästva arengu ideeni? Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt kaasa toonud rea tõsiseid ebakõlasid. Kõige tõsisemad ebakõlad avalduvad globaalprobleemidena:

Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Seepärast nim. neid ...................................................................

Selliste probleemide lahendamisel on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid. Ühe esimese ja tähtsaima konverentsina toimus 1972.a. ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. Loogilise jätkuna toimus ÜRO keskkonna- Ja arengukonverents Rio de Janeiros 1992.a., kus kohtusid 178 riigi tippjuhid (ka Eesti). Rios võeti vastu viis maailma keskkonnapoliitika seisukohalt väga olulist dokumenti: Agenda 21 — ülemaailmne tegevusprogramm järgmiseks sajandiks;

• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline kokkulepe taime- ja loomaliikide mitmekesisuse kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks;

• Kliimamuutuste konventsioon - kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks ning globaalse soojenemise riski vähendamiseks;

• Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon — printsiibid, mis määravad inimese õiguse arengule ja vastutuse ühise keskkonna kaitse eest;

• Maailma metsade majandamise, kaitse ja säästva arengu printsiibid.

Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on järgmisel sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Defineeri säästva arengu mõistel

Säästva arengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a. tollase peaministri Andres Tarandi initsiatiivil( Eesti oli Costa Rica järel teine riik).

Säästva arengu printsiipe: Seleta iga printsiip lahti!

• Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena

• Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas

• Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine.

• Ettevaatlikkus otsuste tegemisel

• Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara käsutamisel ja kaitsel.

• Keskkonnanõuete järgimise saavutamine majandustegevuses põhimõttel, et saastaja / tarbija maksab.

• Riikidevaheline koostöö

• Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine

• Tootmistsüklite sulgemine

• Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine.

• Materjalide kvaliteedi parandamine

• Läheduse põhimõte.

Säästva arengu printsiibid olid ka aluseks Eesti Keskkonnastrateegia väljatöötamisel. Eesti keskkonnastrateegia on riigikogu poolt heaks kiidetud 12. Märtsil 1997.a. Eesti keskkonnastrateegia ellurakendamiseks on koostatud Eesti keskkonnategevuskava, mille Vabariigi Valitsus aktsepteeris 26.mail 1998.a.

Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid on:

• Välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimese tervist, ökosüsteeme ja ehitisi,

• Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus,mis ohustab põhja- ja pinnavett,ning rikutud maastikud;

• Põhjaveevarude ebaratsionaalsest käsutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus;

• Veekogude ebaratsionaalne kasutamine,reostamine ja eutrofeerumine.vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus;

• Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus;

• Elustiku ja maastike mitmekesisuse , sealhulgas ökovõrgustiku,kaitsealade, liikide ja üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist;

• Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele.

Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on:

• Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia käsutamine;

• Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbija mentaliteedi juurdumine;

• Keskkonnaalaste tehnilise infrastruktuuri mahajäämus

• Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus.

1. Keskkonnateadlikkuse edendamine - eesmärgiks säilitada ja aktiviseerida Eesti elanike ajalooliselt väljakujunenud keskkonnateadlikkuse kaasata üldsust keskkonda mõjutavate otsuste tegemisse, aktiivsesse keskkonnakaitsesse ja järelvalvesse;kasvatada uutes põlvkondades keskkonnahoidlikku tarbijamentaliteeti, toetada keskkonda arvestava tarbimisstruktuuri arengut.

2. Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - loob eeldused keskkonna, toorme ja energia säästlikuks käsutamiseks ning saasteainete ja jäätmete vähendamiseks.

3. Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - suunata energiapoliitika tehnoloogia täiustamisele,et toota ja tarbida efektiivsemalt; rohkem käsutada taastuvaid energiaallikaid, vähendada energia tootmisel kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside tekkimist; kõigi energiakasutusega kaasnevate keskkonnakaitsekulude arvestamine energia hinna sisse.

4. Õhukvaliteedi parandamine - vahendada saasteainete emissiooni õhku, pöörates

peatähelepanu kliimamuutust põhjustavatele ning osoonikihti kahandavatele ainetele ja transpordisaastele.

5. Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - toetada toorme ja materjalide säästlikku käsutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastatud alasid, arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust.

6. Jääkreostuse likvideerimine - likvideerida tegevuse lõpetanud objektidest põhjustatud jääkreostus ja taastada maastikud

7. Põhjaveevarude käsutamine ja kaitse - kindlustada põhjaveevarude kvaliteet ning tagada nende säästlik käsutamine ja kaitse.

8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine.

9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine.

10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas. See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat.