RENESSANSS (14.-16.saj.)

Prantsuse keeles tähendab see taassündi. Levis enamasti Lääne- ja Kesk-Euroopas. Iseloomulikud jooned olid humanism, ilmalikkus, antiikkultuuri juurde naasmine, huvi inimese vastu. Sel ajal avastas ka Kolumbus USA.

Kirikumuusikas oli endiselt tähtis motett. Kõige tähtsamaks žanriks jäi missa. Missaga sarnane žanr passioon jutustas Kristuse kannatustest (mitmeosaline teos, mis on kirjutatud koorile, orkestrile, solistidele ja oli ladinakeelne) [vaimulk muusika].

Ilmalik muusikaharrastus muutus üldiseks – lauldi ka kodudes. Kujunes välja muusiku tüüp, kes sai igakülgse hariduse, oskas nooti lugeda ja noote kirjutada. Kõige populaarsemaks žanriks sai madrigal, mis pärineb Itaaliast. Tõlkes tähendab emakeelset laulu. Need rääkisid loodusest, armastusest, igapäevaelust.

Tekkis homofoonia (kõige olulisem) – mitmehäälne muusika, kus üks hääl on juhtiv, teised aga saatehääled. 

Kuulsamad muusikud:

Giovanni Pierluigi da Palestrina

Sai oma nime sünnilinna järgi, mis asus Itaalias. Lapsena oli väga andekas. 12-aastasena võeti ta laulma Rooma linna kirikukoori, hiljem oli ta Roomas Sixtuse Kabelis laulja. Laulis kapellis. Kirjutas 3 kuuehäälset messi e. missat. Tema looming on kirjutatud kõik a-capella koorile

Orlando di Lasso

Väga elurõõmus, lapsena laulis kirikukooris. Sündis Flandrias (Belgias).Teda rööviti tema ilusa lauluhääle pärast 3 korda. 21-aastaselt sai ta Rooma Pühakiriku kapellmeistriks. Looming jaguneb vaimulikuks ja ilmalikuks.

Renessanssooper:

Esimene ilmaliku muusika suurteos - ooper loodi renessanssi ajastul (1597.a.) – „Daphne“ Firenze esimene ooper

Muusikainstrumendid:

Pillide kuningaks- lauto – kitarri eelkäija,

1547.a. klavikord – klahvpill

Klavessiin - ei olnud pedaale.

Alus: konspekt