Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning režissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film.

Kuid aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma.

Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Šveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse.

1940 läks ta Mexico City'sse, kus ta ajas korda oma immigratsiooni- ja lahutuspaberid. Ta peatus Bevery Wilshire Hotellis ja pärast omas ta kahekorruselist maja Westwoodis (maja kuulus enne Nils Bagge'ile). Enne ja pärast aastaid Los Angeleses oli tal tuline afäär Marlene Dietrich'iga. Kuid siis saabus taas sõda ja Remarque kolis taas Beverly Wilshire hotelli, kus ta alustas oma kuulsat raamatut "Triumfikaar" ("Arc de "Triomphe"). Ka seda raamatut saatis suur edu. Ameerikas üksi müüdi seda raamatut üle 2 miljoni. Pärast seda kolis ta New Yorki, kus ta elas Ambassadori hotellis. Seal kirjutas ta ka raamatu "Varjud Paradiisis".

1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt   Šveitsi, Porto Ronco villasse Ascona lähedusse . Kuid aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast.

Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Šveitsis

Nagu juba mainitud, ei suutnud Remarque unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval…

Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See raamat räägibki peamiselt kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatub huumorist traagikani.