Kes oli Raimond Valgre?

• Restorani- ja kohvikumuusik

Pere

• Õde Evi
• Vend Enn

Elulugu:

• Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes
• 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima
• 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse.
• Läks kaitseväkke
• Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis
• Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel
• 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga
• Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers"
• Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria"
• 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina (sai vaid ühe nädala esineda)
• Mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal
• 1942. aasta märtsis jõudis Eesti korpusesse, kus mängis 917. laskurpolgu ansamblis.
• 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist
• Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse
• 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale
• 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust
• 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni
• 1946. aasta 1. juulil kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast
• Lühike osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948.aastal
• Jäi ilma abieluõnnest. 1946.aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi.
• Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse
• Muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. aastal Raimond Valgre laulude avaliku esitamise
• Suri 31.detsembril 1949.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule

Muusika, hobid

• Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks
• Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides
• Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis
• Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada

Laulud, looming

• Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele
• tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta
• laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu
• laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss."
• Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").
• laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel
• kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas, sattusid põlu alla ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud
• üle 100 laulu
• kirjutas laule Eesti linnadest ning igaühega neist oli tal omamoodi suhe. Siia kuuluvad näiteks “Narva valss”, “Viljandi serenaad”, “Pärnu ballaad”, “ Pühapäev Kadriorus” jt

Mida on tehtud Valgre lauludega?

• on loodud muusikal "Muinaslugu muusikas"
• Raimond Valgre elu ja loomingut käsitlevad telefilm "Igavesti Teie", näidend "Valge tee kutse" ning mängufilm "Need vanad armastuskirjad".

Töö koos viiuldaja Artur Rannega

• koos Rannega algas Valgre töö elukutselise muusikuna
• lauluvihik "Modern Lööklaulud", kus ilmus seitse Valgre laulu, esimene neist tango "Blond Aleksandra"
• romantilistele lauludele konkreetne adressaat - Deddy Åkesson - kellele Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga" ("Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää", "Mul meeles veel").

Mõned Valgre lood lood: