|
Koostaja: Melany
Tänav ja puiestee
Tänav on ühelt või mõlemalt poolt hoonetega või taradega piiratud asulatee. Jalakäijate ohutuks liiklemiseks on linnatänavate kõrvale rajatud kõnniteed ja linnatänavate ületamiseks fooridega või ülekäigurajad. Linnatänavate teekate peab võimaldama selle pühkimist ja pesemist. Tänava all asetsevad tehnovõrgud(nt. kaablid torustikud). Vihmavesi mis koguneb rentslisse, juhitakse restkaevude kaudu kanalisatsioonitorustikku.Öisel ajal hõlbustab liiklemist tänavavalgustus. Suur osa maapinnast on asulates ja linnades hoonete ja tänavate all.Sageli on tänavate äärde jäetud vaid mõne ruutmeetri suurused asfaltkatteta alad.Seal on muld tallatud kõvaks ja õhuvaeseks.Muld saab vähe niiskust,sest suurem osa vihmaveest ei imbu maasse, vaid suunatakse kanalisatsiooni.Ka lumi veetakse linnast välja. Looduslikele taimedele on linnas vähe ruumi. Sellest hoolimata leiavad paljud neist endale kasvupaiga. Mõnede taimede seemned võivad idaneda ka kõige kitsamates kõnniteepragudes, majaseinte ääres ja katusekivide vahel. Elujõulised ning tallamisele vastupidavad on näiteks suur teeleht, murunurmikas, võilill, hanijalg, lõhnav kummel, valge ristik jt.Eakatel puudel ning kivimüüridel kasvavad samblad ja samblikud.Põõsad ja puud on tänavaistutuse põhikomponent.Põõsad suunavad liiklust hoiatades liiklejat tänavate kaardumisest, ristumistest ja ülekäiguradadest.Puud pehmendavad tänavaruumi ning kaunistavad rasket ja tehnikat täis liiklemismaastikku.Elanikele luuakse puiesteedega meeldivad tänavad. Puiestee on korrapärase puudereaga(mõlemast küljest) ääristatud tee. Eestis hakati puiesteid rajama 18.saj. lõpus mõisates,hiljem ka linnades. Peamised puiesteepuud on Eestis kask,pärn, vaher ja pappel, vähem on istutatud sangleppa, lehist ja hobukastanit.. Puiesteid ääristavad sagedamini pärnad,mis kannatavad kärpimist ja on vastupidavamad õhusaastele. Inimene mõjutab puiesteede ja haljasalade taimi oma tegevusega.Ühelt poolt inimesed hoolitsevad nende eest: nad niidavad ja väetavad muru,tõrjuvad mürkkemikaaldega kahjureid, kujundavad puude võrseid, kastavad ja rohivad. Teiselt poolt inimesed aga tallavad haljasalasid, murravad oksi ja õisi ning kahjustavad nii taimi. Halvasti mõjuvad taimedele ka tänavate soolamine ning saastatud õhk. Linnade ja asulate rohelussaared on aga hädavajalikud, sest nad parandavad keskkonda. Taimed muudavad õhu tervislikumaks: nad püüavad õhust tolmu ja süsihappegaasi ning eraldavad õhku hapnikku. Linnakeskkonda taluvad lehtpuud paremini kui okaspuud, sest sügisel langevad lehed koos nendele kogunenud saastaga. Puiesteed aitavad summutada tänavamüra ning püüüavad kinni tolmu, seetõttu on nad vajalikud elava liiklusega tänavate ääres ja tootmishoonete ümbruses. Tänavate ääres on ka palju prahti, mis loovad toitaineterikka pinnase prahitaimedele. Prahitaimeteks on ohakad, pujud ja nõgesed. Haljasaladel ja puiesteedel kasvavad taimed loovad soodsad elutingimused mitmesugustele loomadele. Puiesteedel ja teistel hajasaladel elavad oravad, siilid, konnad jt.Oravatele on linnas mitmekesist toitu: okaspuude seemneid, tammetõrusid, pähkleid, marju ja seeneid.Siilidele ja konnadele on toiduks haljasalade putukad ja teised selgrootud. Tänavatel kõndides võib rohkesti näha varblasi, tuvisid, hakke ja vareseid. Nad elavad müüripealsetes, katustel ja räästaalustes, pööningutel, pargipuudel ja põõsastes. Putukate rohkus asulates, prügikastide sisu ning inimeste komme linde toita lihtsustavad toiduhankimist. Linnalindudeks on muutunud ka sellised merelinnud nagu naeru- ja hõbekajakas. Nende lindude linna tulekut on soosinud avatult seisnud prügikastid. Kõik need linnud levitavad nakkuskaigusi ja reostavad keskkonda. Seepärast peaks kõik prügikastid kindlalt sulgema ja prahti ei tohiks maha visata. Linnas elavad ka kasulikud linnud. Näiteks kuldnokad, metsvint, ööbik ja linavästrik. Peale selle, et nad kahjureid hävitavad on mõnus kuulda ka nende laulu. Talvel võib linnas kohata leevikesi, kes parvedena puudelt ja põõsastelt seemneid söövad. Paljud inimesed panevad kasulikele lindudele pesakaste ja söögimaju. Lindudel ja loomadel on asulates ja linnades küllaltki lihtne elada, aga linnades on ka üpris ohtlik elada. Nende surma põhjuseks võivad olla kassid, haigused, mürgitatud toit ja kemikaalid. Tänavate ja puiesteede elukeskkonda kujundab inimene. Mida rohkem on seal elanikke, seda rohkem mõjutavad nad sellega loomi ja taimi, seda suurem on oht saastada loodust. Nende kooselu on aga väga vajalik, seepärast peab inimene hoolitsema rohkem tänavatel ja puiesteedel kasvavate ning elavate vajalike taimede ja loomade eest. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 7 ja 9 Õpik lk 61- 73 |