Prantsuse revolutsioon
Kokkuvõte

18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks.
1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid:
· majanduskriis
· vastuolud ühiskondlikes suhetes
· absolutistlik valitsemisviis
Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor.
1789.a. võeti vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”.
1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, žirondiinideks ja sooks.
1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia.
1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik.
Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid
1792.a.
*1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi.
*1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi.
1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla
võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel.
Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine.
1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus.
1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu
teostas ikka Seadusandlik Korpus.
1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu.
1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks
kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu.
Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused:
· uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine
· meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt
· uuendused moes
· kõnetlusvormideks said “kodanik”, “sina”
· moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine
Revolutsiooni posit. tagajärjed olid: feodaalkorra ja monarhia kukutamine, valgustusideede levik, rahvustunde tõus.
Revolutsiooni negat. pool oli: suur vägivald ja terror.
1799.a. moodustasid Prantsusmaa vastu koalitsiooni Austria, Inglismaa, Hispaania, Napoli, Türgi, Venemaa ja toimus teine
koalitsioonisõda:
*1800.a. - Marengo lahing, Napoleon võitis Austria vägesid.
*1801.a. - Luneville rahu Austria ja Prantsusmaa vahel
*1802.a. - Amiensi rahu Inglismaa ja Prantsusmaa vahel
1804.a. - Napoleon kuulutati keisriks ja kehtestati “Tsiviilkoodeks”
1805.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Inglismaa, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Taani ja toimus kolmas koalitsioonisõda ja 1806.a. ühinesid Preisimaa, Inglismaa, Venemaa, Rootsi ning toimus neljas koalitsioonisõda:
*1805.a. - Austerlitzi lahing, Napoleon võitis Austria- Vene väge
*1805.a. - Trafalgari merelahing, Napoleon kaotas Inglise - Hispaania laevastikule
*1806.a - Jena - Auerstadti lahing, Napoleon võitis Preisi vägesid
*1806.a. - majandus- ehk kontinentaalblokaadi väljakuulutamine Inglismaa vastu
1806.a. moodustati Reini liit 16-st Prantsusmaa võimu all olevast Saksa riigist.
1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad.
Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu.
1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel.
Saksamaa reformid:
· kodanliku ühiskonna kujunemine
· pärisorjuse kaotamine
· muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes
· mitmed uuendused tsiviilelus
1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast – liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid
säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal.
1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka
rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma.
*1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov.
Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja.
1812.a. kehtestati Hispaanias uus põhiseadus, Hispaaniast sai konstitutsiooniline monarhia.
Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal Vabadussõja 1813.a.
1813 – 1814.a. toimus kuues koalitsioonisõda, kus liidu moodustasid Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal.
*1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele.
*1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi
1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda:
*1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a.
1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda.