Kuidas sündis meie planeet

Ökosüsteem koosneb elusolendeist ja elutust keskkonnast, kus nad elavad. Seepärast ongi tähtis tunda ka keskkonda. Samuti huvitab meid, kuidas nägi välja see loodus, milles kunagi tekkis elu. Teades juba üldjoontes, kuidas elu tekkis, võime päris hästi ette kujutada, milline nägi välja keskkond, kus ta tekkis.

Kõik algas hiigelplahvatusest, kuigi õigem oleks öelda: juba enne plahvatust. Algas sellest, et imeväike, ent kujuteldamatult palju kaaluv ainehulk sisaldas endas kogu mateeria, millest koosnevad kõik praegused galaktikad, tähed ja planeedid. See aine aga ei suutnud taluda oma tihedust ja plahvatas.

Plahvatus pidi olema üüratu, sest aine paiskus laiali peaaegu valguse kiirusega ja hajus igas suunas. Piltlikult võiks juhtunut ette kujutada nii: on kera, mille pind koosneb paljudest tillukestest punktidest; sedamööda, kuidas kera paisub, jagunevad punktid omakorda uuteks punktideks. Universumis tähistaksid need punktid galaktikaid, mis omakorda koosnevad tähtedest ja nende juurde kuuluvatest planeetidest.

Universumi paisumine on jätkunud tänapäevani, kuid kindlate ajavahemike järel, umbes iga miljardi aasta tagant, tekib selles protsessis väike seisak. Sel ajal universum tõmbub kergelt kokku.

Ühel kindlal hetkel, mille aega täpselt ei teata, hakkas see tohutu ainemass koonduma kindlate punktide ümber. See toimus umbes samuti, nagu veeaur kondenseerub õhus olevate tolmuosakeste ümber, tekivad veepiisad ja hakkab sadama vihma. Tähed moodustusid gaasilise aine pilvest just nagu veepiisad vihmapilves.

Meie elame galaktikas, mida kutsume Linnuteeks. Seda näed pilvitus taevas valge lindina ühest taevaservast teise looklemas, isegi linnatuled ei häiri seda vaatepilti. Niisugusena näeme Linnuteed sellepärast, et asume spiraalikujulise galaktika tasandi keskel. Üsna tasandi serva lähedal asub meie täht- Päike.

Päike tekkis mitu miljardit aastat pärast suurt pauku mateeria kondenseerumise tulemusena. Päikese kõrvale ilmusid väiksemad taevakehad, mis tiirlevad ümber tema. Need on planeedid ja ühel neist elame meie.

Umbes 4, 5 miljardit aastat tagasi hakkas Maa jahtuma ja suutis kinni hoida kogu oma massi. Tahke maakoor tekkis ligikaudu 1, 5 miljardit aastat hiljem, kui planeedi sisemus hõõgus ikka veel edasi. Maakoore lõhedest voolasid välja laavajoad ja purskusid gaasid.

Suure paugu teooria

Selle teooria kohaselt oli 15 miljardit aastat tagasi kogu mateeria, mis tänapäeval täidab maailmaruumi, koondunud universumi ühte väiksesse punkti. Olles 1500 miljardi kraadise kuumuse juures äärmuseni kokku surutult ülisuure rõhu all, hakkas see mateeria teatud hetkel paisuma ning purskus siis igas suunas laiali, nagu oleks toimunud hiigelplahvatus. Seepärast kannabki universumi sünnihetk nime- suur pauk.

Fakte:

· Linnutee läbimõõt on 9 460 800 000 000 kilomeetrit, kuuludes kõigest keskmise suurusega galaktikate hulka.

· Valgus liigub kiirusega 300 000 km sekundis.

Kasutatud kirjandus

· Teatmeteos “Axis”

· Teatmeteos “Looduse entsüklopeedia”