Peeter Süda sündis 30. jaanuaril 1883. aastal Saaremaal Lümanda vallas. Ta oli väga vaikne, isegi pisut pelglik laps. Oma isa muretsetud väikesel orelil püüdis P. Süda juba 4-5 aastaselt kõlama panna koraale ja ka ilmalikke lauluviise, mida ta kodustelt kuulnud oli. Suuremaks saades käis ta pühapäeviti hoolega Kihelkonna kirikus köster A. Knapsi orelimängu kuulamas. Köster jagas P. Südaga oma teadmisi ja võimaldas noorukil harjutada nii kiriku orelil kui ka köstrimaja klaveril. Pikapeale kiindus P. Süda A. Knapsisse väga ning mängis innukalt ka tema juhatatavas puhkpilliorkestris ja topeltkvartetis. 1902. a., pärast Lümanda ministeeriumikooli lõpetamist sõitis P. Süda Peterburi täiendama oma haridust konservatooriumis. Vaatamata A. Knapsi süsteemitule õpetamisviisile olid noormehe võimed siiski sedavõrd arenenud, et ta võis eksamikomisjoni ees vabalt improviseerida ja oreliteoseid esitada. P. Süda võeti vastu oreli ja- kompositsiooniklassi. 1905-1906. a. tuli P. Südal sõjaväes sundaega teenida. Soovist võimalikult põhjalikke teadmisi koguda lükkas P. Süda konservatooriumi lõpetamist edasi niikauaks kui vähegi võimalik. Orelit õppis P. Süda algul professor L. Homiliuse, pärast aga vanemõpetaja J. Handschini klassis. L. Homilius kui vana kooli pedagoog andis tugevaid professionaalseid algteadmisi peamiselt klassikalise literatuuri baasil, J. Handschin kui noorem ja põhimõtetelt kaasaegne pedagoog aga tutvustas P. Südat uuema orelitehnika ja-literatuuriga. J. Handschin hindas teda kui üht oma andekamat õpilast ja ergutas nii tihti kui võimalik avalikult esinema. Kompositsiooni alal oli P. Süda Peterburis suhteliselt tagasihoidlik. Eesti muusika köitis teda eelkõige oma puhtas algkujus - rahvaloomingus. Peterburi üliõpilane kulutas kuus suve rahvamuusika korjamisele Hiiu- ja Saaremaal ning mitmes Eesti lääneranniku kihelkonnas. Nendel ekspeditsioonidel kogus noor muusik üle 400 laulu ja kümneid pillilugusid. 1912. a. sügisel asus P. Süda Tallinna, kus elatus algul eratundidest. Kui 1919. a. asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool, võeti ta sinna tööle oreli- ja kompositsiooniõpetajana. Pedagoogina oli ta äärmiselt täpne ja põhjalik, rahulik ja tasakaalukas ning võitis oma siirusega üldise lugupidamise. Aastate jooksul rajas ta mitmesajaköitelise noodikogu, kulutades selleks suurema osa oma kasinast sissetulekust. P. Süda kontserditegevus Eestis algas juba konservatooriumiperioodil. 1909. a. esines ta Saaremaa laulupeo ajal Kuressaares, 1912. a. Narva laulupeol. Tallinnas toimus tema esimene tähtsam kontsert 1913. a. septembris “Estonias”. P. Süda oli esimene eesti orelikunstnik, kes andis kontserdi vastvalminud kontserdisaali orelil. Neil aastail, mil P. Süda Tallinnas elas ja töötas, oli siinsete professionaalsete muusikute pere alles väga väike. Seetõttu oli andeka, haritud ja hea maitsega interpreedi ning helilooja juurdetulekul suur tähtsus. Kahjuks katkes helilooja elutee enne kõrgpunkti saavutamist. Düsenteeria tüsistused viisid Peeter Süda hauda 3. augustil 1920. aastal.
PEETER SÜDA LOOMING
Peeter Süda loominguline pärand ei ole suur. Orelipalad Fuuga f-moll, Basso ostinato, “Ave Maria”, Scherzino, Pastoraal, Gigue ning Prelüüd ja Fuuga g-moll moodustavad selle põhituuma. P. Süda kui helilooja mõttemaailm on tõsine, keskendunud, kuid seejuures avar ja mitmepalgeline. Tema teosed, vormilt väikesed, paistavad silma sisutihedusega. P. Süda hindas oma loomingut väga kriitiliselt, viimistledes iga detaili. Kõigil teostel on loogiline, selge ülesehitus ja lõpetatud vormikujundus. Tavaliselt väga lakooniline temaatiline materjal kätkeb endas suurepäraseid võimalusi kontrapunktiliseks arenduseks, mida P. Süda tihti kasutaski, kusjuures ta pani rõhku värvika ja värske harmoonia otsingutele. Oreliteostest tutvustas P. Süda Tallinna publikule kõigepealt 16. veebr. 1914. a. “Estonia” kontserdisaalis Orelisüiti f-moll koondatud nelja pala. Teos algab lakoonilise sissejuhatusega - Improvisatsiooniga, millele järgneb variatsioonivormis “Ave Maria”. Kolmandas osas Basso ostinato kasutab autor meisterlikult polüfoonilisi võtteid. Süit lõpeb monumentaalse kahekordse Fuugaga, kus esimene teema kuulub heliloojale endale, teine aga on Händeli “Messiasest”. Enimmängitavaid P. Süda teoseid on Scherzino, mis on kirjutatud f-mollis. See on kolmeosaline lakooniline, iseloomult sädelev ja tantsulise kallakuga pala. Kapitaalsemaid ja tuntumaid teoseid on suurejoonelise arenduse ja meisterliku vormikäsitlusega Prelüüd ja Fuuga g-moll. Fuuga on kirjutatud 1914. a., Prelüüdi aga lõpetas helilooja kõigest mõni nädal enne surma. 1920. a. suvel valmis eelviimane teos “Pastoraal”, helgemaid ja lüürilisemaid lehekülgi P. Süda loomingus. Selles lihtsas, rahvaviisi teemal sündinud palas on suvist soojust ja helilooja kodukoha Saaremaa karget ilu. P. Süda vokaalteostes torkab kõigepealt silma julgem ja sihikindlam püüd rahvuslikkuse suunas. Instrumentaalmuusikas avaldusid uue otsingud vaid mõnes karges kõlakombinatsioonis, üksikutes intonatsioonides. Vokaalteostes kasutas ta rahvaviisi mitmekülgsemalt, arendas loogiliselt selle harmoonilist külge ega loobunud sealjuures talle omasest polüfoonilisest mõtlemisviisist. Säärasel kombel andis ta tagasihoidlikule rahvalaulule märksa avarama professionaalse kuju kaasaegses kunstilises tähenduses. Neid loomingulisi põhimõtteid väljendab koorilaul “Linakatkuja” rahvaluule sõnadele. Soololaul “Muremõtted” (G. Suits) on nukramaid lehekülgi P. Süda loomingus. P. Süda elutee katkes 37 aasta vanuses, kui tema loomingulised võimed olid alles tõeliselt õitsele puhkemas. Mitmed poolelijäänud tööd ja visandid kõnelevad, et helilooja kavatses aktiivsemalt tegelda heliloominguga ja katsetada ka uute žanritega.
TEOSED
Orelimuusika:
*Fuuga f-moll, “Ave Maria”, Basso ostinato, Scherzino, Gigue, “Pastoraal”, Prelüüd ja fuuga g-moll, Toccata (lõpetamata), 3 fuugat (lõpetamata), jt.
Koorimuusika:
*Segakoorilaul “Linakatkuja” (rhvl.)
Instrumentaalkammermuusika:
*Scherzo, Fuuga ja prelüüde klaverile
Vokaalkammermuusika:
*Soololaul “Muremõtted”
*Rahvaviisiseaded “Arg kosilane” ja “Kaste või pisarad” (rhvl.)
KASUTATUD KIRJANDUS.
*Eesti muusika I
*Eesti muusika bibliograafiline leksikon
*Eesti heliloojad ja muusikateadlased
*my.tele2.ee/kaidoko/ synnipee/esyjan/esy30jan.htm