|
KURESSAARE GÜMNAASIUM Huvitavad paigad maailma eri paigus REFERAAT
Mis on kivikõrbed? Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei suuda liiva eriti kõrgele tõsta ja lõhub kaljut altpoolt. Näiteks? Ameerika Ühendriikides leidub palju loodusimesid, üks mõjukamaid ja omapärasemaid kivikõrbi on Suur kanjon. Mis on kanjon ? Kanjon Suurest kanjonist lähemalt... Suur kanjon Colorado jõel kulus kõvasse kaljusse kanjoni uuristamiseks tuhandeid, isegi miljoneid aastaid. Colorado platoo asub alal, kus kohtuvad nelja osariigi – Utah’, Colorado, Arizona ja New Mexico piirid. Tegelikult on tegemist mitte ühe platoo, vaid mitme eri kõrgusel asuva lavaga. Geoloogiliselt vanemad kivimikihid avanevad lõunas, Suure Kanjoni kandis, põhja pool on need aga sügaval märksa nooremate kivimikihtide all. Kõik kokku tekitavad gigantse astmestiku, Suure Trepi ehk Grand Stair- way. Sõites Suurest Kanjonist kõigest 300 kilomeetrit põhja, läbid geoloogilises skaalas kaks miljardit aastat Suur kanjon on umbes 350 meetrit pikk ja laius on platoopinnal 8...30 km lai. Sügavus on ligi 1900 meetrit. Astangulise, rohkete kulutusvormidega kanjoni on Colorado jõgi uuristanud mitmesuguse vanuse ja värvusega (peamiselt punakad ja lillakad toonid) settekivimeisse. Settekivimite kihte saab seal jälgida erakordselt hästi – kanjoni seinas on vapustav läbilõige 1, 6 miljoni aasta vanustest kivimitest. Kanjoni värviküllased järsud astmelised seinad, kaljupüramiidid ja eriskummalise kujuga kaljusambad on maailmas ainulaadsed. Seepärast kuulub Suur kanjon ka maailmaimede hulka. Kanjoni idaosas asub rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 4931 m². See, 1919. aastal asutatud rahvuspark on USA külastatavaimaid turismipaiku. Mis aga kogu Colorado platoo eriti vaatamisväärseks teeb, on erosioon. Tänapäeval asub platoo umbes 2500 meetri kõrgusel merepinnast. Sajab vähe, kuid üle platoo voolavad Kaljumägedest algavad veerikkad Colorado jõestiku jõed. Sadakond päeva aastas öösel külmetab, päeval sulatab. Esimesena läbis Suure kanjoni John Wesley Powell. J. W. Powell sündis New York- is, 23. septembril, aastal 1834. Retke läbi kanjoni tegi ta 1869 aastal. J. W. Powell suri oma suvilas, 23. septembril, 1902. aastal.
SURNUMERI Surnumeri (heebrea k. Yam ha – Melah ‘soolameri’) on äravooluta soolajärv Ees – Aasias, Iisraeli ja Jordaania piiril. Surnumeri on maailma madalamaid järvi, 1986. aastal oli see 405 meetrit alla merepinna ja ta langeb veelgi. Samuti on ta maailma soolaseim järv, pinnal o soolasisaldus 30% ja põhjas 33%. Äärmiselt kuiva ja kuuma kliima põhjustatud suurt aurumist ei suuda tasakaalustada tema põhjaossa suubuv Jordan’ i jõgi, mis toob 80% juurdevoolust. Jordaania keskkonnakaitsjad hoiatavad, et Surnumeri võib 2050. aastaks maa pealt kaduda, kui mere veetase jätkab alanemist praeguses tempos. Keskkonnakaitsjate hinnangul on veetaseme langemise põhjuseks Surnumere vee kasutamine tööstuses, põllumajanduses ja kodumajapidamistes. Surnumere vett tarbivad võrdselt mõlemad veekogu äärsed riigid — Iisrael ja Jordaania. kannatab ohjeldamatu veetarbimise tagajärjel kogu Surnumere ökosüsteem. 1950. ja 1960. aastatel panid uurijad tähele, et Surnumere veetase on 25 meetri võrra langenud. Languse tingis suurenenud veevõtt Jordani ja Yarmouki jõgedest. Praegu jõuab Surnumerre ainult kümme protsenti Jordani veest. Surnumerd kuivatavad ka veekogu lõunaossa rajatud tiigid potase tööstuslikuks tootmiseks. Praegu langeb veetase kiirusega üks meeter aastas ning selline langus ohustab juba praegu paljusid Surnumere–äärseid taime– ja linnuliike. Ennustuste kohaselt langeb Surnumere veetase praeguselt 411 meetrilt 2020. aastaks 430 meetrini. Lahendusena nähakse Punasest merest Surnumerre vee pumpamist. Vastav projekt läheks maksma mitmeid miljardeid dollareid. Kuid ühelgi Lähis–Ida riigil ei ole sellist raha. Projekti käivitamine nõuaks ka tihedat koostööd Iisraeli ja islamiriikide vahel. Praeguses poliitilises õhustikus on selline koostöö aga võimatu. Nii Iisrael, Jordaania kui ka palestiinlased plaanivad praegu Surnumere ümbruses mitmesugust majandustegevust. Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere–äärsete hotellitubade arvu tahetakse kasvatada praeguselt neljalt tuhandelt rohkem kui 55 tuhandeni. Ehitatud tammid, veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumere ääres on looma– ja taimeliike, mida ei kohta kuskil mujal maailmas. Veetaseme langus mõjub pea kõigile neile halvavalt. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud. Kõige hullemaks peavad keskkonnakaitsjad asjaolu, et täiesti korralikku ja igakülgset raportit Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem.
HIMAALAJA MÄESTIK Millised on mäestikud? Mäestikud on oma põhijooniselt enam-vähem sirged või kaarjad ja tuhandeid kilomeetreid pikad. Kõrguse järgi merepinnast jaotatakse mäestikud kolmeks: Kõrgmäestikud Keskmäestikes on reeglina kujunenud keskmäestike pikaajalisest kulumisest Maa välisjõu tõttu. Madalmäestikke leidub maakeral rohkesti, enamasti on nende kõrgus 500-1000 meetrit, nad on oluliselt laugemate nõlvade ning laiade orgudega. Madalmäestikud Himaalaja mäestik:
Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit üle merepinna. Siin asub ka maailma kõrgeim punkt Mount Everest ehk Džomolungma (8848 m). Nagu paljudes teisteski mäestikes koosneb ka Himaalaja keskosa kristalsetest kivimitest ning servaalad settekivimitest. Põhjas piirneb Himaalaja mäestik Induse ja Brahmaputra jõgede orgudega. Himaalaja on tähtis kliimapiir niiske ja sooja Lõuna-Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja eelmäestiku troopilistes metsades elavad india ninasarvik ja elevant, panda ja mangust. Samuti leidub siin hulgaliselt mitmesuguseid madusid, nende hulgas ka väga mürgine madude kuningaks kutsutav kuningkobra. Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku. Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad. Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud, kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat. Kaua peeti kõrgemaiks mäeks Lõuna-Ameerikas Andides asuvat kustunud vulkaani Chimborazot(6310 m).
Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el-Džebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi.Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid varem Niiluse kesk- ja alamjooksul üleujutusi (juunist – oktoobrini, veetaseme tõus 6-7 meetrit), nüüdisajal reguleerib Niiluse veetaset Assuaani lähedale rajatud hüdrosõlm. Deltast lähtub mitu mageveekanalit (Suessi kanali piirkonda, Faijumi oaasi ja Aleksandriasse). Peamised püügikalad on niiluse ahven, niiluse hulkuim, vesihunt ja hammaskarp. Kõrgpaisude ja suurte veehoidlate rajamine on Niiluse režiimis põhjustatud olulisi, kuid soovimatuid : viljakas muda settib eeskätt veekogu põhja, seepärast väheneb toitaine- ja hapnikusisaldus. Niiluse alamjooksu org (laius 15-20 km) on vanimaid inimasutus ja kultuuripiirkondi (niisutusmaaviljelus) ning ka nüüdisajal tihedasti asustatud (97% Egiptuse rahavastikust).
TROOPILISED VIHMAMETSAD
Troopilised vihmametsad kasvavad Vähi ja Kaljukitse pöörijoonte vahelisel alal. Seal, kus troopikas esinevad vihma- ja kuivaperioodid, puhkavad puud kuivaperioodi ajal. Teistes troopika piirkondades, kus on alati niiske ja vihma sajab iga päev, kasvavad troopilised vihmametsad. Vihmametsades on sadu erinevaid puuliike, millest paljud kasvavad 45 m kõrguseks. Puud on igihaljad: et alati on kuum ja niiske, ei langeta puud lehti ning kasvavad kogu aasta. Enamik puid kasvab kiiresti väga kõrgeks ning ajab oksad alles ladvas laiali, et piisavalt valgust saada. Kui teised puud varjaksid nende eest valguse ära, nad hukkuksid. Osa puid ei saa nii kõrgeks kasvada. Nad jäävad ellu ka siis, kui neile langeb piisavalt valgust kõrgemale kasvavate puude okste vahelt. Paljud neist puudest on koonusja kujuga. Paljudel kõrgetel puudel on maapinnal laiali ulatuvad juured, mida nimetatakse kurgjuurteks. Nad on õhukesel pinnasel kasvavate puude tüvedele toeks. Omavahel põimunud kõrgete puude tihedad võrad moodustavad vihmametsades otsekui maapinda varjava vihmavarju. Puude all on vaikne, palav ja niiske, kuid paljud taimed kasvavad seal väga hästi. Päikese käes olevatel okstel kasvab mitmeid orhidee liike. Nende juured ei ulatu maapinnani ja seetõttu koguvad nad oma vartesse ning lehtedesse vihmavett. Nitraate saavad nad puulõhedes olevatest lagunevatest taimeosakestest. Mõnede puudel kasvavate taimede, näiteks bromeeliate lehtedest moodustub õõnsus, kuhu kogunevad vesi ja lagunenud taimeosakesed. Selles minibasseinis, elavad putukad ja tillukesed konnad. Paljude puude õied ja viljad on päris puuladvas, kohe omavahel läbipõimunud okste all. Paljud viigipuu liigid hakkavad kasvama puuokste vahel, kui nende seemned on sinna sattunud. Juured jõuavad ümber puutüve keerdudes maapinnale. Viigipuu kasvab nii suureks, et puu jääb varju ja mädaneb ära, tema jääb aga kasvama. Mõnede puude, näiteks kakaopuu õied kasvavad otse tüvel mitte okstel, nagu teistel puudel. Kakaopuu lihakad viljad arenevad tüve peal kasvades õitest. Kakaopuu seemneid, ehk kakaoube kasutatakse šokolaadi valmistamiseks. Mõnedel taimedel ripuvad õied ja viljad võrast allapoole. Igal aastal langetatakse väga suurtel aladel vihmametsi, seetõttu hävivad paljude loomade pesapaigad ning mitmeid haruldasi liike sureb välja. Paljud neist taimedest varustavad aga inimesi toidu ja ravimitega. Kasulikke taimi võib olla rohkem, kuid nad hävitatakse enne kui teadlased on jõudnud seda avastadagi. Kautšukist ehk toorkummist valmistatakse mitmesuguseid esemeid, näiteks autokumme. Kautšukit saadakse vihmametsades kasvavatelt kautšukipuudelt. Paljusid taimi, näiteks roosat higihalja, kasutatakse ravimite valmistamiseks raskete haiguste vastu. Vihmametsades kasvab mitmeid eksootilisi puuvilja liike, näiteks mango ja papaia. Vihmametsades on maapinnal alati paks kõdukiht, sest puudelt langeb pidevalt lehti. Kõik need taimeosakesed ja ka loomad lagunevad väga kiiresti. Lagunemisel tekkinud nitraate võtavad taimed mullast ja kasutavad kasvamiseks. Et metsa all on hulgaliselt putukaid, saavad neist söönuks paljud suured loomad. Austraalia sipelgasiilid toituvad termiitidest, keda nad oma pika ja kleepuva keelega pesast välja võtavad. Ehmudes tõmbuvad nad kokku okkaliseks keraks. Et suurem osa toidust kasvab kõrgel puude otsas, siis on enamik vihmametsade asukatest puude otsas turnimisel väga osavad. See oskus aitab neil ka vaenlase eest põgeneda. Eriti osavad on turnimises ahvid. Inimesed kes vajavad maad põlluharimiseks, võtavad iga päev suurtelt aladelt maha vihmametsi. 2-3 aasta pärast on ära kasutatud kõik pinnases olevad nitraadid. Põllukultuurid seal enam kasvada ei saa. Et inimestel pole raha väetise jaoks, rändavad nad edasi järgmistesse paikadesse ja võtavad ka sealt puud maha. Nii vähenevadki vihmametsad, mis on koduks nii paljudele looma- ja taimeliikidele. Inimesed ei tohiks neid niiviisi hävitada, vaid peaksid vihmametsi hoopis kaitsma.
VAIKNE OOKEAN
Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Vaikne ookean asub nii palav- kui ka parasvöötmes. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid. Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid. Vaikse ookeani elustik on mitmekesine
KASUTATUD KIRJANDUS: Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. on mäenõlvad laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri. Näiteks Skandinaavia mäestik. : maailma suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid. Tavaliselt võivad selliste mäestike lumised tipud ulatuda üle 3 km merepinnast kõrgemale, nad on tavaliselt suurte kõrgusvahede ja järskude nõlvadega. (ingl. Great Canion) asub USA- s, Arizona osariigis. Ta on maaliline kaljuorg Colorado jõe keskjooksul. on kitsas sügav jõeorg. Jõed uuristavad kanjoneid peamiselt kuiva kliimaga settekivimi- ja lössialadel. SUUR KANJONKoostas: Jane Kundla Juhendaja: Sirje Kereme |