Oratoorium
Oratooriumi on tinglikult nimetatud vaimulikuks ooperiks. Ka siin teevad kaasa solistid,
koor ja orkester, kuid erinevalt ooperist, esitatakse oratooriumi kontsertteosena,
puuduvad
kostüümid, dekoratsioonid ja lavaline tegevus.
Sarnaselt ooperile koosneb ka oratoorium aariatest, retsitatiividest ja kooridest. Kui
ooperis on valdavad solistide numbrid, siis oratooriumides domineerivad koorid.
Sõnaga oratoorium (lad. keeles - kõnelema, palvetama) nimetati palveruumi, kus 16.sajandi
teisel poolel peeti piiblitunde ning kanti näideldes ja lauldes ette piiblistseene. Samal
sajandil võeti kasutusele vaimulike süeeliste muusikaliste suurteoste
anrinimetusena, mille tekstiks oli vaba piibliaineline luule.
17.sajandi algul kujunes oratoorium kindlate
tunnustega anriks.
Üks tuntumaid oratooriumiloojaid on G. Fr. Händel, kelle loomingusse kuulub 30
oratooriumi. Tema "Messias" on üks väljapaistvamaid teoseid selles
anris. Messias tähendab heebrea keeles sama, mis Kristus kreeka keeles, Võitut,
Lunastajat. Oratoorium jutustab Jumala Poja tuleku kuulutamisest, tema sündimisest,
ristisurmast ning ülestõusmisest. Samast teosest pärineb ka üks armastatumaid
oratooriumikoore "Halleluuja".
F. J. Haydeni loomingusse kuulub kaks suurepärast oratooriumi "Loomine" ja
"Aastaajad". Esimene kirjeldab maailma loomist Jumala poolt, teine jutustab
looduse ringkäigust ja talupoegade elust. Oratoorium ei jäänud ainult vaimulikuks
teoseks, alates 17.sajandist loodi ka ilmalikke kompositsioone selles anris. |