Optikariistade ajaloost

 

Optikariistade valmistamise ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Arvatavasti oli esimeseks optikariistaks peegel. Kuid selle valmistamise aeg pole teada.

Esimesi peegleid valmistati metallist. Umbes 2000 aastat tagasi hakati valmistama õhukese metallikihiga kaetud klaasist peegleid.

Väga vanad optikariistad on ka prillid. Esimene prillide kasutuselevõtja oli tõenäoliselt Roger Bacon (1214-1292). Arvatavasti oli ka tema esimene, kes prille ja nende tööpõhimõtet kirjeldas.

Veidi hiljem leiutati pikksilm. See juhtus umbes 400 aastat tagasi. Mõnede allikate kohaselt oli leiutajaks klaasimeistri õpipoiss Hollandist, kes mängis prilliklaasidega ja avastas, et nende teatud kombinatsiooni ja asetuse korral saab esemeid näha veel suuremalt.

Kuid seda pole ajaloolased veel kindlalt suutnud seletada, kes siis ikkagi leiutas esimese pikksilma.

Aastal 1609 leiutas Galileo Galilei pikksilma, mida siiani tuntakse Galilei pikksilmana. See pikksilm muutus paljude loodusuurijate, eriti astronoomide tööriistaks.

Umbes 16.sajandi keskpaigas leiutati mikroskoop. Ja jälle pole kindlalt teada, kellele see au omistada. Ühe võimaliku variandina on pakutud Hollandi loodusuurijat Leeuwenhoeki. Kindlalt on teada, et tema poolt täiustatud mikroskoobid andsid kuni 300 kordse suurenduse.

Selle teadlase suurimateks avastusteks on siiski mikroorganismid ja verelibled, mida ta esimese teadlasena uurima asus. Loomulikult omatehtud(?) mikroskoobi abil.

 

19. sajand kinkis inimkonnale fotograafia. Esimese õnnestunud foto tegi prantslane J.N. Niepce 1826. aastal. Kuid fotokunsti sünnipäevaks loetakse 19. augustit 1839, mil Prantsuse Teaduste Akadeemias avaldati kunstnik L.J.M. Daguerre’i meetod kujutise saamiseks metallplaadile. 1853. aastal õnnestus inglasest füüsiku W.H. Talbotil teha maailma esimene foto paberalusele.

Kõik optilised riistad, mis kujutuspilti suurendavad või vähendavad töötavad läätse või läätsede abil. Ka inimese silmas on lääts, tänu sellele me näeme kehi.

Läätsed jaotatakse kumeläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Läätse põhiomadus on kas kiiri hajutada või koondada.

Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärtest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärtest.

 

Kasutatud kirjandus

Füüsika õpik 8. klassile, koostaja Enn Pärtel, Tallinn, Koolibri, 1992
Laste Looduse Entsüklopeedia