Ooperi tekkimine Eestis

Kui M. Saar on eesti rahvusliku muusikastiili rajaja koori-ja soololaulus, siis esimese eesti kunstiküpse rahvusliku ooperi loojaks on Evald Aav(1900-1939).Meie ooperiklassikale pani ta  aluse oma “Vikerlastega “,mille esietendus toimus 1928a.
“Vikerlaste”rahvuslikkus avaldub nii sisus kui ka helikeeles. Tegevustiku tuumaks on ajalooline sündmus XII sajandist: muistsete eestlaste röövretk Rootsi ning sealse hästi kindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. Selle taustal arenes peategelaste armastusdraama.
“Vikerlased”on heroilis-romantilise iseloomuga ooper. Vaatamata algaja helilooja vähestele kogemustele on ooperis palju paeluvaid numbreid, mis jäävad meelde esmajoones siira emotsionaalsuse ja laiuva laulvusega. See ongi “vikerlaste” muusika põhiomadus. E.Aava loometegevus ketis vaevalt poolteist aastakümmet.1939.a. sängitati andekas muusik Metsakalmistu mulda. E. Aava loomingupärand ei ole eriti suur: peale ooperi ja koorilaulude on ta kirjutanud veel mõne sümfoonilise teose, soololaulu ja klaveripala. Eesti muusikaajalukku jäädvustas ta oma nime eelkõige rahvusliku ooperi loojana.
E. Aava “Vikerlaste” menu virgutas ka teiste heliloojate huvi ooperi vastu.1930-ndatel aastatel pöördusid selle žanri poole juba mitmed komponistid (Artur  Lemba, Adolf  Vedro, Eduard Oja, Johannes Hiob ja Juhan Aavik).
A.vedro ”Kaupo” jutustab eestlaste võitlusest saksa ristirüütlite vastu ning liivi vanema Kaupo reeturlikkusest. Käsitletava perioodi kõige viljakam helilooja oli Artur Lemba-“Kalmuneid”,” Armastus ja surm” ning “Elga. ”Siiski ei ulatunud ükski Lemba teostest “Vikerlaste” tasemele.
A. Lemba looming on arvuliselt suur. Oma loomingus tugineb A. Lemba klassikalistele traditsioonidele. A. Lemba tegutses ka laialdaselt pianistina ja klaveripedagoogina. Sisulise väärtuse poolest ületab tema pianistlik tegevus heliloomingu.


“Muusikajalugu”I.Kull ja O.Tuisk