Suuremõisa Põhikool

Juhendaja: Külli Kreegi

Suuremõisa 2003

Kaasajal nimetatakse ooperiks lavateost, mille tegelased oma tundeid ja mõtteid avaldades ei kõnele, vaid laulavad sümfooniaorkestri saatel.
Üksiku tegelase laulu nimetatakse sooloks, kooslaulu ansambliks või kooriks. Soolo puhul tehakse vahel aariat (kavatiin, ariett, ariooso) laulu ja retsitatiivi vahel. Aariaks nimetatakse ulatuslikku, enamasti kolmeosalist soolonumbrit, milles domineerib arendatud väljendusrikas meloodia. Retsitatiivid aga väljendavad tavalist kõnet.
Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. Nii laulavad duetti: 2, tertsetti: 3, kvartetti: 4, kvintetti: 5, sekstetti: 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.

Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkoorigi puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste-ja segakoorideks.
Peale soolode, ansamblite, kooride on ooperis suur tähtsus veel stseenidel. Nii nimetatakse vaba ülesehitusega episoode, milles soolo-, ansambli- ja koorilaul sujuvalt vahelduvad, ilma et ükski neist omandaks eraldatud terviku tähtsust.


Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma - tõsisteks ja koomilisteks ooperiteks.
Tõsine ja koomiline ooper ei tekkinud üheaegselt. Paralleelselt on nad eksisteerinud ainult veidi üle kahe sajandi.

Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Erinevalt sõnalavastusest eelneb ooperis tegevusele tavaliselt ulatuslikum avamäng või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees.

Kasutatud kirjandus