KILDU PÕHIKOOL

Muusikaõpetus

Eveli Adams

8. klass

Kildu 2003

Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat.

Ooper kui muusikaline draama algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog - veelkordne sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Ooperi teksti, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma, nimetatakse libretoks. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks, need omakorda stseenideks. Kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Orkestri poolt saadetud ooperilaulu nimetatakse aariaks. Aaria kaudu väljendab tegelane oma tundeid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb jutustav kõnelaul - retsitatiiv. Mitme tegelase üheaegne laul- ansambel - meenutab vestlust, kus küsitakse, vastatakse, kuid ka samaaegselt kõneldakse. Kahe solisti kooslaulmist nimetatakse duetiks, kolmeliikmelist ansamblit tertsetiks, neljaliikmelist kvartetiks. Sageli kõlab ooperis kõrvuti soolopartiidega ka koor, mis etendab lavastuses rahvast. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm. Ooperit, mis koosneb iseseisvatest, lõpetatud numbritest, nimetatakse numbriooperiks. On ka oopereid, kus puuduvad lõpetatud aarid, ansamblid, koorid. Muusika areneb siis katkematult koos draamaga ning sellist ooperit nimetatakse läbikomponeeritud ooperiks.

Ooperi eelkäijad olid Vana-Kreeka tragöödiad, mis olid sõnalis-muusikalised etendused, kus lisaks koorietteastetele esitati lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Nimetus “ooper” võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati “muusikalise draama” mõistet. 17.sajandil hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati 1637. aastal Veneetsijas.

Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Sel perioodil kujunes välja ka ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.

Voolavate meloodiate ja keeruliste kaunistustega aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Ooperilaval hakkasid toimuma väljakuulutamata võistlused lauljate vahel, mis sageli lõppesid suurte tülidega.

Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit - “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus. Kutselisteks teatriteks said need seltsid 1906. aastal. Algul lavastati sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette.

Eesti ooperilavastajaid:
Arne Mikk
Neeme Kuningas

Eesti ooperidirigente:
Neeme Järvi
Eri Klas
Arvo Volmer

Eesti ooperilauljaid:
Urve Tauts
Anu Kaal
Pille Lill
Georg Ots (1920-1975)
Mati Palm

Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) “Vikerlased”, mille esiettekanne toimus “Estonia” teatris 1928. aastal.

Gustav Ernesaks “Tormide rand”, “Pühajärv”
Eugen Kapp “Tasuleegid”, “Rembrandt”
Eino Tamberg “Raudne kodu”, “Cyrano de Bergerac”
Veljo Tormis “Luigelend”
Eduard Tubin “Barbara von Tisenhusen”, “Reigi õpetaja”
Raimo Kangro “Ohver”

Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus žanr. See on muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Operetid on reeglina lõbusasisulised, kuid klassikaline operett võib olla lisaks ka ajakajaline. Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise. Nagu ooperiski osalevad operetis peale solistide ka koor ning orkester. Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine.

Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija. Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik žanr, üsna tihti on süžee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui žanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film.

Richard Rodgers “Oklahoma”, “Helisev muusika”
Frederick Loewe “Minu veetlev leedi”
Jule Styne “Naljakas tüdruk”
Leonard Bernstein “West Side story”
John Kander “Kabaree”
Andrew Lloyd Webber “Kassid”, “Ooperiteatri fantoom”
Claude-Michel Schönberg “Hüljatud”

1) Laulik 7-8. klassile, Eve Karp, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär