OLÜMPIAMÄNGUD
Tartu Forseliuse Gümnaasium
7.a klass
Liisa Vaht
"Terves kehas terve vaim."

Vanaaja inimene oli tark, tema teadis, selleks, et hästi elada, peab inimese keha ja vaim olema treenitud. Inimesed said aru, et ei piisa ainult jõu arendamisest või ainult mõistuse kasvatamisest.

Ilma mõistuseta pole mingit kasu ka kehalisest jõust. Kui aga keha on nõrk, siis ei suuda inimene korralikult mõelda. Siit tuleneb tarkus, et keha ja vaim peavad olema tasakaalus.
 
Vana-Kreekas kujunes ideaaliks õpetus harmoonilisest inimesest. Haritud inimene pidi oskama vestelda, muusikat teha ja olema kehalt tugev. Selleks, et kõiki neid alasid arendada, korraldati Kreekas olümpiamänge.

Peamine rõhk oli seal spordivõistlustel, kuid võisteldi ka muusika tegemises, luulekunstis ja ilukõnes. Olümpiamängude esimesel päeval võistlusi ei peetud.

Esimene päev oli pühendatud mitmesugustele ettevalmistavatele rituaalidele ja ohvritalitustele. Atleedid tõid ohvreid neile jumalaile, keda nad oma kaitsjaiks pidasid. Varahommikul alustati pidulikult võistlejate vandetõotuse andmisega. Võistleja tõotas, et ta võidu saavutamiseks keelatud võtteid ei kasuta. Vanaaja mängudel ei tohtinud osaleda naised.
 Mängudest ei tohtinud osa võtta varem kohtu poolt karistatud ja ebaausates tegudes paljastatud kodanikud. Enne võistluste algust tutvustati rahvale kõik võistlejad, loeti ette nende nimed ja päritolu ning teatati võistlusala.

Vanade olümpiamängude võistlusalaks oli jooksmine nii pikkadel kui lühikestel vahemaadel. Eriti kuulus oli kilbijooks, kus joosti kaks staadioni pikkust kiivris, põlvekaitsetes, kilp ja oda käes. Jooksja võis jooksu ajal kõik relvad ära heita, ainult kilp tuli lõpuni hoida.
Vanad võistlusalad olid veel maadlemine, rusikavõistlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaughüppest, kettaheitest, odaviskest ning maadlusest.
Neljandal päeval võisteldi hipodroomil neljahobusekaarikute võidusõidus. Vanal ajal ei tuntud veel hobuste rakendamist rangide ja aisade abil. Kasutati hobuse kaela seotud veorihma.
Vanadel mängudel ei olnud selliseid alasid nagu jalgrattasport, korvpall, purjetamine, sõudmine, vehklemine ja suusatamine.


KASUTATUD KIRJANDUS:
Palamets, H. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Tln.,1976. Lk. 147 - 153.
Ozeretskaja, J. Olümpiamängudest.  (võistluste iseloomustus)