Ohustatud loomad
Terje Leola

Maailma rahvastik kasvab iga päevaga. Järjest rohkem vajab inimene uut maad, et toitu kasvatada ja toota Loodusele jääb vähem ruumi ja planeedi loomad peavad leppima üha väiksemate elupaikadega. Vihmametsi raiutakse maha, et teha ruumi põllumajandusele ja istandustele, kuid ühtlasi kaob vihmametsa taime-ja loomamaailma tohutu liigiline ja bioloogiline mitmekesisus.
Maaharimise tulemusel hävivad ka savannid, sest koduloomade kajad söövad need täiesti paljaks. Kariloomade ja põuaperioodide koosmõjul võib savannist saada kõrb Igal aastal muutub sel põhjusel kõrbeks 80 000 km² suurune maa-ala, s.o poolteist Eesti pindala.
Mõned liigid pole kunagi olnud eriti arvukad ja nad elavad üksikutel väga piiratud aladel. Nemad on eriti tundlikud elupaiga muutuste suhtes. Kui nad mõnest piirkonnast peaksid kaduma, pole ühtegi teist kohta, kuhu nad võiks ümber asuda.
Kahanevad elupaigad on üks loomariigi tõsisemaid ohte, kuid riskitegureid on teisigi. Loomadele peetakse jahti, sest inimesel on neilt vaja liha, nahka, sarvi, elevandiluud jne. Kinnipüütud elusloomade ja eriti lindude otsijateks on sageli inimesed, kes tahavad endale koju haruldasi loomi.
Saastatus ohustab kõiki elusorganisme, sealhulgas ka inimesi. Varem arvati, et jäätmed ja mürgised ained kaovad, kui need ookeani toimetada. Nüüdseks on selge ,et selle tagajärjel on mõned ookeani piirkonnad peaaegu surnud, s.t. elusorganismid on sealt kadunud. Mürgised ained aga koonduvad toiduahelas ülespoole ja seetõttu kannatavad saastatuse all kõige rohkem röövloomad. Kannatab ka inimene kui toiduahela kõrgeim, viimane lüli.
Väljasuremisohus loomad ja linnud:
Papagoi
Papagoid on alati olnud populaarsed puurilinnud. Seetõttu on neid väga aktiivselt püütud ja niimoodi mitmed papagoiliigid välja suretatud või hääbumise äärele viidud. Paljud inimesed püüavad papagoisid tuua riiki sisse ebaseaduslikult. Sellisel juhul toll tavaliselt konfiskeerib linnud ja paigutab ametivõimude edasise otsuseni loomaaeda. Paljud linnud jäävadki sinna, kuna tagasi loodusesse on neid peaaegu võimatu viia.
Krokodill
Niiluse krokodill elutseb peaaegu kõikides Aafrika jõgedes. Umbes 100 aastat tagasi olid nad levinud loomad. Tol ajal olid üle 6 m. pikkused krokodillid täiesti tavalised, kuid tänapäeval kohtab  harva üle 3 m pikkust Niiluse krokodilli. Aastaid on olnud moes krokodillinahast kingad, kotid ja vööd. Intensiivse jahipidamise käigus on pidanud elu jätma sajad tuhanded krokodillid. Tänapäeval on paljudes maailma piirkondades krokodillikasvandusi, mis annavad suurema osa kaubandusse minevast krokodillinahast. Kuid ikka veel peetakse krokodillidele looduses ebaseaduslikku jahti. Looduskaitse: loodusest pärit nahkadega kauplemise keelustamine, kaitsealade moodustamine ja moe muutumine aitavad loodetavasti kaasa, et Niiluse krokodill vabas looduses püsima jääks.
Lumeleopard
Lumeleopard elab Himaalajas. Tema nahk on üks maailma ilusamaid ja nõutumaid. Seetõttu on lumeleopardile aastaid innukalt jahti peetud. Lumeleopard on kaitse all ja elutseb raskesti ligipääsetavates mäestikupiirkondades. Vaatamata sellele on vabas looduses alles vaid paar tuhat isendit. Kui loomi on nii vähe, muudab see liigi ellujäämise looduses väga raskeks - lumeleopardi leviala on suurem, kui terve Euroopa, seetõttu on neil innaajal raske endale paarilist leida.
Babirussa ehk hirvsiga
Babirussa leviala on väga piiratud. Ta elutseb vaid Indoneesias Celebesi saarel ja mõnel ümberkaudsel väikesaarel. Tema elupaigaks on vihmametsa soised piikonnad. Kui mets maha raiutakse ja maad harima hakatakse, sureb babirussa välja. Babirussa, nagu ka teised väikese levialaga loomad, on eriti suures ohus.
Must-toonekurg
Valge-toonekurg on Eestis suhteliselt tavaline, kuid siiski kaitse all ning kohalike kaitstavate liikide teises kategoorias. Must-toonekurg seevastu on üliharuldane ja kaitsealune liik nii Eestis kui teistes maades. Must-toonekure leviala ulatub Eestist Hispaaniani (ka Lõuna-Aafrikas on üksikuid must-toonekure populatsioone) ning Portugalist Vaikse ookeanini. Isendeid on registreeritud rohkem kui 100 riigis. Must-toonekurg toitub põhiliselt kaladest mida ta püüab ojadest, kraavidest, tiikidest ja teistest veekogudest. Kurgede toitumiskohad asuvad tihti metsateede lähedal, kus neid häirivad mööduvad autod. Just toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetase must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 m raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Must-toonekurgede arv Eestis on järsult langenud - 1980.aastaga võrreldes üle kahe korra. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Lindude arv on vähenenud samadel põhjustel kui teistes Balti ja Ida-Euroopa riikides, s.t metsandus ja rahuliku elu häirimine on kahandanud ja muutnud viletsamaks pesitsus- ja toitumisalasid. Oma osa võib olla ka rännu-ja talvitustingimuste halvenemisel, näiteks on kadunud paljud kalatiigid Lähis-Ida riikides (Iisrael).
Elevant
Igal aastal jääb järjest vähemaks vabas looduses elavaid elevante. Metsadest tehakse istandused ja rohumaadest põllud. Neis piirkondades elavad elevandid kas lastakse maha, kuna nad hävitaksid sealse saagi, või püütakse kinni. Aasias rakendatakse kinnipüütud elevandid tööle istandustes või saadetakse loomaaedadesse ja tsirkustesse. Elevante kütitakse ka nende võhkade pärast, mis on väga nõutud kaup. India elevant on olnud alates 1975.aastast täieliku kaitse all, aafrika elevandi luuga oli siis veel lubatud kaubelda. 1975.aasta jooksul Hong-Kongis müüdud elevandiluud olid pärit rohkem kui 300 000 elevandilt. Kilo elevandiluud võib maksta kuni 7000 Eesti krooni ja üks võhk võib kaaluda kuni 70 kg. Kaheksakümnendate aastate lõpus oli kuni 80% müüdavast elevandiluust pärit ebaseaduslikult tapetud elevantidelt. Seetõttu otsustati keelustada ka aafrika elevantide luuga kauplemine.
Hüljes
Hülged on Eestis ja Läänemees täieliku kaitse all. Läänemere hülgepopulatsiooni ei ohusta mitte ainult jahipidamine, vaid ka mere saastatus ning sigimispiirkondade häirimine. Sündides kaalub hülgepoeg umbes 10 kg. Emapiimast toitub ta 30 päeva ning võtab selle aja jooksul kaalus iga päev kilo juurde. Kui inimene läheb imetamisperioodil hüljestele liiga lähedale, võib emahüljes oma poja maha jätta ja ei pruugi inimese lõhna tõttu enam tagasi minnagi. Kui hülgeid korduvalt häiritakse, siis suureneb risk, et noored hülged kas surevad nälga või muutuvad nii nõrgaks, et ei suuda iseseisvalt hakkama saada. Lõbusõidupaatidel on keelatud randumine väikesaartel ja rannikualadel, kus hülged poegivad.
Hunt
Arvatakse, et hundid on valelikud, arad ja verejanulised. Neid inimeste halbu iseloomujooni on sadu aastaid huntide külge poogitud. Selline arvamus on osaliselt kindlasti pärit muinasjuttudest. Kõik uurimused tõestavad aga vastupidist. Hundid peavad jahti karjas ja  ründavad haigeid, vanu või noori saakloomi, keda nende kari on enda hulgast välja tõrjunud. Selle kohta, et hundid oleksid Eestis inimesi rünnanud, pole viimase saja aasta jooksul teada ühtegi juhtumit. Inimesed on hunti alati kartnud ning palju vaeva näinud, et hundid asustatud piirkondadest minema ajada. Lisaks on hunte kütitud selle pärast, et nad tapavad koduloomi ja et neil on väärtuslik nahk. Põhjamaades on nüüdseks järel vaid mõned üksikud hundid. Eestis elab umbes 150 hunti. Hundil on mitmeid rahvapäraseid nimesid nagu susi, kriimsilm, võsavillem, hall hunt, hallivatimees ja metsakutsa.
Inimahvid
Šimpansid ja gorillad elutsevad Aafrika vihmametsades. Gorillasid on tänapäeval looduses vaid mõned üksikud, needki Kesk-Aafrika vihmametsade üksildastes piirkondades. Šimpansid on levinud laiemal alal ja neid on ka rohkem, kuid ka nende arvukus on järsult kahanemas. Varem püüti šimpanse ja gorillasid loomaaedade, katsete ja tsirkuste jaoks ning lemmikloomana pidamiseks. Tänapäeval on mõlemad liigid täieliku kaitse all, kuid kahjuks pole neid kaitsta kuidagi lihtne. Salaküttide kuulid tapavad palju loomi ning kuivatatud gorilla-ja šimpansitükke müüakse suveniiridena. Järk-järgult on siiski õnnestunud šimpansidelt ja gorilladelt ka loomaaias järglasi saada.
Ninasarvik
Valge-ninasarvik elutseb Lõuna-Aafrikas. Mõned aastad tagasi oli liik väljasuremise äärel. Päästmiseks moodustati valvatavad kaitsealad, mille tulemusel on valge-ninasarviku populatsioon tänaseks suurenenud mitme tuhande loomani. Ninasarviku teeb otsitud kaubaks tema kullahinnaline sarv. Sarvepulbrit kasutatakse kõikvõimalikul viisil Aasia rahvameditsiinis. Lisaks sellele tehakse Põhja-Jeemenis sarvest traditsioonilisi pistodasid (jambia). Sarvede import Põhja-Jeemenisse keelustati täielikult 1982.aastal, kuid sellest hoolimata veetakse seda ikka veel salakaubana massiliselt sisse. Kaubanduse tõttu tapeti 1970.aastal pooled maailma ninasarvikutest. Paraku jätkub salaküttimine paljudes piirkondades tänaseni. Kõik kolm aasia ninasarvikuliiki on tõsises väljasuremisohus. Sama lugu on ka Aafrika must-ninasarvikuga. Viimaste kümnendite jooksul on kasvanud vaid valge-ninasarviku arv Lõuna-Aafrikas.
Looduses elab ninasarvikuid  (2000.a.)
          Must-ninasarvik          2 000
          Valge-ninasarvik       10 000
          India ninasarvik          1 000-1 500
          Sumatra ninasarvik     200
          Jaava ninasarvik          60
Kõikides riikides on ninasarviku sarvedega kauplemine keelatud, kuid ebaseaduslik kaubandus jätkub. Hinnad võivad ulatuda kuni 9 800 USD/kg - Aafrika riikide puhul,19 000 USD/kg - Aasia riikide puhul.
Euroopa piison e. pürg
Euroopa piisoni looduslik leviala on Loode-Euroopa. Küttimise ja metsaraie tulemusel on neid jäänud vaid üksikutesse Ida-Euroopa piirkondadesse. 20.sajandi alguseks oli alles ainult üks Euroopa piisoni elupaik - Poola-Vene Belovežje ürgmets. Viimased 700 metsikut isendit kadusid sealt Esimese maailmasõja ajal. Pärast seda oli alles vaid 27 pulli ja 29 lehma loomaaedades ja tsirkustes. Seetõttu hakati 1923.aastal tegema pürgade kasvatamiseks ja kaitsmiseks rahvusvahelist koostööd. Paljunduse tulemusel on nüüdseks pürgasid loomaaedades 1000 ja pärast loomade taasasustamist Belovežjje metsadesse elab neid nüüd vabas looduses mitusada isendit.
Kokkuvõte
On erinevaid põhjuseid, miks paljud loomaliigid tänapäeval väljasuremisohtu satuvad. Saastus on üks tegur, mis hävitab palju piirkondi. Sellisel juhul pole ohus mitte loomad, vaid ka arvukad taimeliigid. Sellepärast on tähtis ohustatud liike päästa.

Kasutatud kirjandus:
     *``Tänapäeva ohud``        1998
     *``Ära osta nende elu!``   2000
     *``Looduse Entsüklopeedia``  1999
     *``Salaküttide lemmikküttimise paigad``  1992