|
Referaat
Narkomaania
Narkomaania on laialt levinud probleem nii Eestis kui ka maailmas ja see
on põhjus, miks peaks sellel teemal referaadi kirjutama.
Narkomaania on haigus kogu eluks. Isegi kui narkomaan tarvitamise maha
jätab, on ta mittetarvitav narkomaan. Narkomaania tekib tavaliselt
uimastite manustamise tagajärjel vaatamata sellele, kas tarvitamine on
juhuslik või süstemaatiline. Põhiliselt kulgeb protsess järgmiselt:
+ algne eufooria - küllaltki lühiajaline (omane näiteks oopiumile)
+ talumusjärk - tekib aeglaselt ja on ajutine. Maks suudab ja jõuab veel
uimasti lammutada ning soodustada väljumist.
+ psüühilist ja füüsilist laadi sõltumus - seda iseloomustavad
klassikalised ärajätunähud.
+ ärajätunähud - tekivad 12-48 tundi pärast uimastite tarvitamise
katkestamist.
Sõna narkomaania tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev
toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kuid mitte
võimatu.
Meditsiinilises mõttes on narkootikum aine, mille mõju kesknärvisüsteemile
väljendub eestkätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism
kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust.
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete
puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist
on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud.
Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu
sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja psühhoaktiivsed ained.
Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi.
Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimasteid kui aineid, mida
võidakse tarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas
nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja
tubakas samuti uimastid.
Võitlemisel uimastihulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse,
nüüdisaegse ja selge info
levitamine. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste seas veel
erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti
kasvanud. Meelemürkide puhul on selgunud, et kõige rohkem pahandust
tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või teised narkootilised
ained ei oma mingit sõltuvusttekitavat toimet, kuid sellist absoluuti
narkootikumide puhul tegelikult ei eksisteeri. Kunagi ei tea sa ju
täpselt, mida sulle pakutud aine sisaldab.
Marihuaana- + puru suitsetamiseks
+ värvus rohekas, meeldiva magusa lõhnaga
Hashish - + tahked tükid, pulber või õli suitsetamiseks
+ tahke ning õlikujuline vorm tugeva kontsentraliseeritusega
+ ebameeldiv lõhn
+ reaalne oht sõltuvuse tekkimiseks
Mooni ürt- + peenestatud ürdist valmistatud leotist süstitakse
+ värvus rohekaspruun
+ ettearvamatu toimega, tekitab kiiresti tugeva sõltuvuse
Heroiin- + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse
+ värvus valge, kollakas, hall või pruun
+ tekitab kiiresti nii vaimse kui ka füüsilise sõltuvuse
Kokaiin- + pulber nina kaudu sissehingamiseks, lahust süstitakse
+ värvus enamasti valge
+ tekitab vaimse sõltuvuse
Kräkk - + kokaiinist valmistatud kristalliseeritud aine
+ värvus valge
+ tekitab kiiresti tugeva vaimse sõltuvuse
LDS- + immutatud pulber, harvemini tabletid
+ täiesti sünteetiline, väga tugeva toimega
+ tekitab hallutsinatsioone, tõsiseid ”mäluauke”
+ põhjustab ränga vaimse sõltuvuse
Amfetamiinid ja ecstasy- + esinevad tablettidena, pulbri ja kapslite puhul
+ ergastava toimega
+ võivad põhjustada sõltuvuse
Narkomaania leviku ja vormid määravad paratamatud ja juhuslikud tegurid.
Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja
kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid
suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see
põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on
vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opoidid
ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle
kokat ja meskaliini, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased
kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise
vastusurve narkootilistele ainetele, millele juhuslike teguritena
lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused-mehed on altimad
proovima, ent naistel on väiksem taluvus.
Kuna meil on narkomaania veel uus ja huvitav, informatsiooni
narkootikumide kohta vähe ja ka traagilist tulemit- inimvrakke,
üleannustajaid ja narkokurjategijaid - vähe, on narkomaania hoogne levik
praegu paratamatu. Kui kaua see kestab ja kui kaugele areneb, on juhuslik
ja sõltub meist endist. Igaühest.
Kasutatud kirjandus.
Narkootikumid Lühiülevaade. Kristine Taidre&Triin Tappel
Narkoinfo Ajalugu, narkootikumide tutvustus, info, kasutamise soovitused
Narkomaania-paratamatu või juhuslik? Orm Tammepuu
Narkootikumid Lühiülevaade.Tanel Liira
|