|
Tartu Descartes´i Lütseum Eesti nakkushaigused Ardi Tampuu 8A klass
Sissejuhatus Kuigi peamisteks surma põhjusteks Eestis on mittenakkuslikud haigused, on kõige levinumad haigused siiski nakkushaigused. Nakkushaigusi põhjustavad mikroorganismid- viirused, bakterid ja algloomad. Haigusetekitajad saavad kehasse tungida viiel erineval moel:
Kõige raskemini ravitavad on viirushaigused, sest viirustel on võime pidevalt edasi areneda ning seepärast ei ole nende vastu mingit kindlad ravimit (HIV). Enamus nakkushaigusi on ravitavad ja ei kujuta tugeva immuunsussüsteemiga inimestele erilist ohtu. Surmaga lõppevad haigused ei levi nii plahvatuslikult ja ulatuslikke epideemiaid ei saa tänu heale ennetustööle puhkeda. Kesk- ja Uusaja sõdade ajal levinud tapvad haigused (katk ja rõuged) on õnneks suudetud välja suretada ning need eksisteerivad veel ainult laborites. Tänapäeval on tuntuimaks ja levinuimaks nakkushaiguseks gripp, millesse nakatub igal aastal mitukümmend mõnikord isegi üle saja tuhande inimese. Eestis esinevate gripiviiruste tüved ei ole tavaliselt eluohtlikud, kuid mujal maailmas on viimasel ajal möllanud ka tapvaid gripiviiruseid. Näiteks eelmisel aastal Madagaskaril tappis haigus 22 646 nakatunust 671. Nõnda suur hukkunute arv oli suuresti põhjustatud aga sealse halva tervishoiu olukorra tõttu. Samuti ei jagu sealmail toitu kõigile ja nälgimine ei ole just tervisele kõige kasulikum. Õnneks on Eestis elu küllaltki hea ja meie tervis sõltub peamiselt meist endist. Halvad toitumisharjumused, vähene füüsiline aktiivsus, suitsetamine ja muud mittenakkuslikke haigusi soodustavad tegurid nõrgestavad meie immuunsussüsteemi ning ka nakkushaigused mõjuvad meile rängemalt ja soodustavad nakatumist.
Eesti levinumad nakkushaigused Viimasel kümnendil on püsinud nakkushaiguste nakatumistabeli tipus ikka gripp, tuberkuloos, gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees.
Haigestumine 100000 elaniku kohta: Neile haigustele järgnevad levikult A-, B- ning C-hepatiit ja viimastel aastatel plahvatuslikult levima hakanud HI-viirus. Kui midagi tõsist ette ei võeta on siiani ravimatu HIV arvatavasti mõne aasta pärast jõudnud juba nakatumistabeli esikolmikusse. Gripp Gripp on äge ja kiiresti leviv nakkushaigus, mille põhjustajaks on Orthomyxoviridae sugukonda kuuluvad gripiviirused. Tuntakse kolme erinevat gripitüve A-, B-, ja C-gripiviirust. Neist kõige ohtlikum ja nakkavam on A-gripp, mis ongi põhjustanud kõik viimaste aegade laialdasemad gripiepideemiad. A-gripp on väga ohtlik, sest ta muutub väga kiirelt ja on igal aastal erinev. Nii ei ole võimalik A-gripi vastu püsivat vaktsiini leiutada ega immuunsust saavutada. Suurimad A-gripi poolt põhjustatud epideemiad on olnud 1957. aastal Aasias ning 1968. aastal Hongkongis. Lisaks sellele oli veel 1977. aastal selline juhus, kus ringlusesse ilmusid korraga uuesti nii 1957, kui ka 1968. aasta viirused. B-gripp ei ole eriti ohtlik, sest ta on küllaltki paikne ja ulatuslikke epideemiaid ei saa tekkida. Samuti ei arene ta nii kiirelt, kui A-gripp ning tema vastu võib tekkida immuunsus. B-gripp ei oma võrreldes A-gripiga Eestis eriti laialdast levikut C- gripp on vaga vähelevinu ning seni ei ole C-grippi Eestist esinenud. Gonorröa Gonorröa on suguhaigus, mida põhjustab Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk . Temasse nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Gonorröa kahjustab peamiselt limaskesti, kuid võib verega kanduda ka üle kogu keha. Maailmas nakatub sellesse haigusesse ligikaudu 25 miljonit inimest aastas. Eestis on õnneks suudetud viimastel aastatel gonorröa levikud aeglustada ning 90-date keskpaiga kõrgseisuga, kui aastas nakatus mitu tuhat inimest, võrreldes on praegune olukord (alla tuhande nakatunu aastas) küllalt hea. Gonorröa avaldub 1-6, mõnikord kuni 14 päeva peale nakatumist. Gonorröa levinumaks vormiks on kusitipõletik. Levinuimaiks sümptomiteks valulik urineerimine ja halvalõhnaline mädavoolus. Tihti aga sümptomid puuduvad. Gonorröa ravimiseks kasutatakse antibiootikume. Kuna tavalised antibiootikumid selle haiguse vastu ei aita, siis tuleb pöörduda suguarsti poole, kes on kursis muutuvate raviviisidega. Tuberkuloos Tuberkuloos on peamiselt piisknakkusega leviv hingamiselundkonna haigus, mis põhjustab aeglaselt süvenevat ja kudesid kahjustavat põletikku kopsudes. Tuberkuloos võib kahjustada ka eritus- ja suguelundeid, luid, liigeseid, lümfisõlmi, närvisüsteemi ja nahka. Raskesti ravitav tuberkuloos on üks maailma levinuimaid haigusi, tuberkuloosi on nakatunud juba ligikaudu miljard inimest ning igal aastal sureb tuberkuloosi 3 miljonit inimest. Eestis ei ole õnneks olukord nii katastroofiline ning igal aastal nakatub umbes 600 inimest. Tuberkuloosi peamisteks sümptomiteks on püsiv palavik, nõrkus, öine higistamine, kaalulangus ning väga tihti ka hingamisraskused, köha, röga eritumine ning valu kopsudes. Mõnikord kaasneb tuberkuloosiga ka kopsupõletik, bronhiit ning kehvveresus. Kui sul tekivad tuberkuloosi sümptomid tuleb otsekohe pöörduda arsti poole, sest mida hiljem algab ravikuur, seda pikem ja raskem see on. Kui sa viivitad arsti poole pöördumisega ja lased haigusel väga kaugele areneda, siis kaasnevad haigusega ka kopsuverejooksud ning kujuneb hingamispuudulikkus. Tuberkuloosi ravimitel on aga halvad kõrvalmõjud ning need nõrgestavad su organismi. Kui olukord on väga tõsine ning ravimid ei aita, siis mõnikord eemaldatakse kahjustatud kopsuosa kirurgiliselt. Õnneks on tänapäevaks avastatud ka tuberkuloosi vaktsiin, mida süstitakse 3-5 päevastele lastele.
Tuberkuloosi uued haigusjuhud maakonniti 2000.a. Süüfilis Süüfilis on laialt levinud ohtlik suguhaigus, mis põhjustab raskeid kahjustusi paljudes elundkondades kaasa arvatud südames, närvisüsteemis, nahal ja luustikus. Süüfilise tõi Euroopasse väidetavalt kuulus maadeavastaja Cristoph Columbus, kes sai selle arvatavasti pärismaalastelt. Süüfilis hakkas kiirelt levima kuninglikus õukonnas, sõjaväes ning rändkaupmeeste hulgas. Kuni 20. sajandini ei olnud süüfilisele mingit toimivad ravi avastatud, siis avastati antibiootikumid, mis tõid leevendust ka paljudele teistele bakterhaigustele. Tänapäevased süüfilise ravimid küllalt efektiivsed ning haigus suudetakse kergelt välja ravida. Süüfilis jaguneb kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane süüfilis, lisaks neile eristatakse veel kaasasündinud süüfilist. Kaasasündinud süüfilisse nakatub inimene juba lootena, kuid haigus võib välja lüüa alles aastakümnete pärast.
Süüfilise uued haigusjuhud maakonniti 2000.a |
