NAKKUSHAIGUSED
KATASTROOFILISED, KUID ENNETATAVAD.

Ajalehtede esikülgedel kirjutatakse sageli purustavatest maaväringutest ja laastavatest
üleujutustest, kuid nakkushaigused satuvad harva meedia tähelepanu keskpunkti. Sellegipoolest "sureb nakkushaigustesse (nagu AIDS, malaaria, hingamisteede nakkushaigused ja kõhulahtisus)160 korda rohkem inimesi kui hukkus eelmisel aastal loodusõnnetustes", teatab Punase Poolkuu 2000. aasta juunikuu pressiväljaanne. "Ning olukord halveneb."

Selle šokeeriva numbri taga on kaks peamist tegurit. Üks tegur on tõkestamatult leviv AIDS, millesse sureb 300 inimest tunnis. "AIDS pole enam lihtsalt haigus, vaid katastroof", ütleb Peter Walker, kes on katastroofidega tegeleva osakonna direktor Punase Poolkuu Seltsi Föderatsioonis. "Selle laialt levinud haiguse tõttu jääb väheseks tööjõud ning kängub majandus."

Teine tegur on tervishoiusüsteemide allakäik, mille tõttu on hakanud uuesti levima sellised haigused nagu tuberkuloos, süüfilis ja malaaria. Näiteks on üks Aasia riik andnud viimasel ajal teada 40 000 uuest tuberkuloosijuhust aastas. Ühes Ida-Euroopa riigis kasvas viimase aastakümne jooksul süüfilise nakatumine neljakümnekordselt. Paradoksaalne on
aga see, et kuigi need haigused on muutunud lausa katastroofilisteks, on need katastroofid tegelikult kõige ennetavamad. Üks raport ütleb, et enamikku nakkusjuhtudest, mis lõppesid 1999. aastal 13 miljoni inimese surmaga, "oleks võinud ära hoida, kui iga inimese ravi peale oleks kulutatud 5 milj USA dollarit". Kui valitsused oleksid kulutanud iga inimese ravi peale 5 miljonit dollarit ehk ühtekokku 30 miljardit dollarit, kui palju inimelusid oleks võidud päästa! Kuigi see on tohutult suur summa, on see väike võrreldes sellega, mida maailmas on muudele asjadele kulutatakse. Näiteks läks maailmas hiljuti sõjalisteks kulutusteks aastas 864 miljardit dollarit ehk 144 dollarit inimese peale. Mõtle, kui palju rohkem läheb raha sõjaks valmistumisele kui haiguste levi ennetamisele! Võib-olla pole inimesed suutnud nakkushaiguste levikut tõkestada mitte ebapiisavate fondide, vaid sügavamate põhjuste tõttu.