Muusika areng läbi Viini klassikute loomingu

18. sajandil kujunesid muusikas, eriti instrumentaalmuusikas välja erinevad vormid. Hakati kasutama teistsuguseid väljendusvahendeid. Kuid muusika muutus reglementeeritumaks ning pidi hakkama järgima reegleid teoste loomisel. See oli mõneti vastuolus vaba muusika loomisega, sest mõnikord ei saanud helilooja teha uut ja teistest tugevasti erinevat teost, mis tal peas mõlkus, sest tuli järgida reegleid.

Sellepärast tuli hakata looma muusikateoseid, mis oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist.

Kõige rohkem kerkisid selles perioodis esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827).Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Nad elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku.Sellest tulenevalt on Viini klassikute “valitsemisaeg” suhteliselt pikk. Üksteisega ei puutunud nad eriti palju kokku ja see aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas.

Joseph Haydn oli esimene kolmest Viini klassikust. Muusikat kirjutas ta ligi pool sajandit ning kõigis žanrites. Ta elas kõrvuti paljude eri rahvusest inimestega. Seepärast võib tema teostes ära tunda mitmeid rahvuslikke mõjutusi. Hiljem oli ta toapoisiks Nicolo Porporale. Temalt õppis Haydn palju kompositsiooni kui ka laulmise alal. Koos temaga pääses noor helilooja ka kõrgematesse salongidesse. Sealt hakkas peale tema ulatuslikum tuntukssaamine. Haydn tegutses Euroopas 1750.a. lõpul. See ajajärk on tuntud ka uute instrumentaalžanrite tekkega. Sajandivahetuseks, mil Haydni tegevus lõppes, olid need žanrid välja arenenud.Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende žanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Tuntud oli tema “Lahkumissümfoonia”. Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammeržanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini.

Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda on nimetatud isegi imelapseks. Lapsepõlves kirjapandu pole muidugi võrreldav  küpsete teostega, ent keerukuse kujunduslikkuse poolest ei erine ta teistest klassitsismi muusikutest. Esimesi palu mängis ta õe noodivihikust juba nelja-aastaselt. Hiljem, tuntumana, reisis ta ringi Pariisis, Londonis ja Itaalias. Teda saatis edu ning kuulsus aina kasvas. Siiski ei kaasnenud sellega erilist rikkust nimi vahete-vahel tuli raha hoolega kokku hoida. Žanritest hakkas ta keskenduma rohkem ooperile, mis teda kõige enam huvitas. Vaimulikest teostest oli kindlasti tähtsaim Reekviem. Legend räägib salapärasest võõrast, kes ennast tutvustamata olevat käinud heliloojalt surnumissat tellimas. Seda teost Mozart siiski lõpetada ei jõudnud. Ooperitest oli üks tuntumaid “Don Giovanni”. Kuna lool on dramaatiline lõpp, ja mängus üleloomulikud jõud, pole see koomilise ooperi jaoks tavaline süžee. Da Ponte nimetas ooperi lõbusaks draamaks ja Mozart ühendas selles muusikalise opera buffa, operia seria ja singspieli stiili. See on vähene osa sellest, mida Mozart on arendanud. Tähtsal kohal tema loomingus oli ka sümfoonial.

Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat.

Ludwig van Beethoven.Tema on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued žanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile.

Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed žanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja.

Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad.

Lauri Soopalu