Kadri Reedi
Eestimaa on väike, kuid sellegipoolest võib näha teeäärtel palju prügi maas
vedelemas. Tegelikult ei oleks ju raske väikest kommipaberit või krõpsupakki
prügikasti panna. Tihti mõeldakse: “Mida see väike paberike ikka teeb?” ning
visatakse see pikemalt mõtlemata maha. Inimesed ei mõtle, millised võivad olla
tagajärjed. Kui kõik nii mõtleksid ja prahi maha viskaksid, tekiks juba suur
hulk prügi. Mida teha selleks, et prügi ei rikuks ära looduse ilu?
Kui inimesed sorteeriksid prügi, säästaks see loodust. Me ei mõtle sellele,
et paberit, mis meie igapäevaseks kirjutusmaterjaliks on, valmistatakse looduse
arvelt. Kuna paberi tegemiseks kasutatakse puitu ning raiutakse pidevalt maha
metsa, jääb metsi järjest vähemaks. Paberi valmistamiseks kulub palju energiat,
kuid selle säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada
metsa ja säästa energiat.
Kahju on sellest, et paljud ei oska prügi sorteerida ja lasevad selle
lihtsalt prügimäele viia. Nendes suurtes prügihunnikutes on palju väärtuslikke
vanu asju, millest saaks uusi teha ja mida oleks võimalik ümber töödelda.
Mul on hea meel, et järjest populaarsemaks on saanud prügi sorteerimise
meetod. Et prahi hulka natuke vähendada, võib teha endale ka toredaid uusi asju
nendest esemetest, mida enam ei kasuta.
Suvel olen mitmeid kordi näinud, et väikesed lapsed korjavad teede äärtest
prahti kottidesse. Kahjuks mõned inimesed ei hooli nende laste tööst ja nii
lähebki seesama paik, mida lapsed just prahist puhastasid, paari-kolme nädalaga
samasuguseks, nagu oli enne.
Olen kuulnud paljusid inimesi rääkimas selle üle, et kruus, mis talvel maha
puistati, vedeleb ikka maas ja teeb kõnniteedel käimise ebamugavaks. Tihtipeale
on aga nii, et just need inimesed, kes kõige üle kurdavad, ei aita ise mitte
millelegi kaasa. Nad võiksid proovida olukorda parandada ja teistele eeskuju
anda.
Mul on hea meel selle üle, et leidub ka inimesi, kes juba on oma aedadest,
majade ümbrusest, kõnniteedelt ja parkidest sügisel maha jäänud lehed ja muu
sodi ära riisunud ja koristanud. Nendest tasuks õppust võtta!
Asulate ja linnade elustiku teevad kenamaks silmailu pakkuvad pargid ja haljasalad, kus on palju rohelust
tänu taimedele. Haljasalad on head ka sellepärast, et hekid ja puud, mis seal
kasvavad, aitavad summutada müra ja suudavad kinni püüda tolmu. Haljasaladel ja
parkides kasvavad taimed loovad soodsad elutingimused paljudele loomadele, kes
leiavad sealt endale toitu ja elupaiga.
Loodan, et inimesed hakkavad rohkem mõtlema loodusele ja selle säästmisele.
Kui iga inimene annaks oma panuse, muutuks looduski meie ümber kaunimaks ning
väikestest tegudest saaksid suured!