MURDEIGA ja selle probleemid

 Eero Janson
Pärnu Rääma Põhikool
7a. klass

Paukuvad uksed, lõpmatud vaidlused ja äkkviha on igapäevased nähtused kodus, kus kasvab mõni teismeline.

Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp kärarikkaid sõpru koju kaasa võtta. Noored hõivavad tihti ka elutoa, lösutades tundide kaupa teleka ees. Mingil hetkel teevad nad röövretke külmkapi juurde ja hävitavad suurema osa selle sisust. Lõpuks saab emal mõõt täis. Ta ütleb, et poisid võivad tulla külla vaid kord nädalas, süüa vaid seda, mida neile pakutakse ja kogu kamp peab mahtuma ainult poja tuppa. “Kuule muti, sa ole üldse vait. Need on minu sõbrad ja ise teame, mida teeme,” jõuab Martin karjuda enne kui välisuks tema selja taga kinni lendab.

Aga 15 aastast Jaanat ei taha vanemad peole lubada. Pärast ägedat kauplemist õhtusöögilauas on vanemad juba peaaegu nõus, kuid ühel tingimusel – isa läheb kesköö paiku autoga klubi juurde tütrele järele. Vanemate nõme tingimuse peale vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina.

Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada.

Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada. Ameerika arst Ross Campbell eristab ebameeldivate tunnete avaldamisel kuut küpsuse astet ja nimetab seda järjestust viharedeliks.

1. Parim viis ärrituse väljendamiseks on napisõnaline ja meeldiv teada andmine pahameelest ja selle põhjusest otse ärritajale või pahameele tekitajale.
2. Astme võrra madalamal on käitumine, kus viha on suunatud pahameele tekitajale, kuid selle väljendamiseks kasutatakse kõvemat häält kui tavaliselt.
3. Veidi algelisem lahendus on vihahoog, kus kedagi veel tahtlikult ei solvata.
4. Sammuke halvemuse poole on äge vihahoog, kus vihastaja suudab säilitada mingisuguse enesekontrolli.
5. Üsna vähe küps inimene satub raevu ja kaotab enesevalitsuse. Ta võib rünnata teisi ja lõhkuda asju.
6. Halvim viis viha väljendamiseks on agressiivne käitumine.

Kõige sagedasemad vihaallikad on järgmised: teda koheldakse kui last, teda ei võeta tõsiselt, vanuselised ja muud piirangud, liiga palju kohustusi, kavaler või tüdruksõber jättis maha jne. Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne.

Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud, riietus, huvialad ja tal tekivad ebatavalised, kahtlasena tunduvad sõbrad, ei tähenda see veel seda, et lapsest saab kaabakas või kurjategija. Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust.