Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Aet Saar Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis. Ta elas 35-aastaseks. Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Tal oli ka õde, Maria Anna, keda pereringis kutsuti Nannerliks. Kui Nannerl kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart kuulas ja varsti olid tal need lood paremini selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira hävitamatu armastuse palge ees. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi paša kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Armastus võidab ka vaimupimeduse, mida sümboliseerib ooperis "Võluflööt" Öökuninganna kuju. Teineteist armastaval Paminal ja Taminol tuleb ületada rohkesti takistusi, enne kui nad tarkuse ja valguse templisse vastu võetakse, Öökuninganna riik aga hävib. Mozarti koomilistes ooperites, mille tegevustik hargneb reaalelus, ei nõua armastajate teele kerkinud takistuste võitmine niivõrd palju mehisust, kuivõrd leidlikkust ja kavalust. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozartit peetakse nüüdisaegse instrumentaalkontserdi loojaks. "Don Juan" oli Mozarti kõige novaatorlikum ooper, uudne oli juba zanri nimetuski — lõbus draama (dramma giocosa). Selles ooperis segunesid esmakordselt tõsise ja koomilise ooperi iseärasused. Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja –tuhandeid.
Kasutatud kirjandus
|