METSADE KAITSE

Referaat

Vivika Halapuu

9. a klass

2003

Sissejuhatus..........................................................lk. 3

1. Mis on mets?.....................................................lk. 4

2. Metsade tähtsus.................................................lk. 5

3. Kuidas metsa kaitsta?.......................................lk. 6

Kokkuvõte ..............................................................lk. 9

Kasutatud materjalid..............................................lk. 10

 Sissejuhatus

Sellest ajast alates, kui inimesest sai meie planeedi valitsev ja edukaim liik, on meie teod põhjustanud keskkonnamuutusi ning mõjutanud loomade elutingimusi. Aastasadade vältel on inimene raiunud maha metsi, hävitanud keskkonda, küttinud loomi, püüdnud kalu, oma tegude tagajärgede üle mõtlemata. Kuid tänapäeval oleme hakanud mõistma, et ainult oma teguviisi muutmine võib meid katastroofist päästa. Meie elustiil on looduskeskkonna tasakaalu tõsiselt rikkunud.

Hävingut toovad kasvuhoonegaasid, mõttetu metsade maharaiumine- see kõik viib maakera temperatuuri ohtliku tõusuni. Inimtegevus on juba põhjustanud paljude loomade ja taimede osalise või täieliku väljasuremise. Kui me ei rakenda rohkem energiat hukkuva looduse päästmiseks ning ei muuda oma paljuski destruktiivset käitumist, on võimalik, et järgnevad põlvkonnad tunnevad loodust vaid loodusfilmide järgi.

Et sellist situatsiooni ei tekiks, tuleb püüelda selle vältimise poole. Käesolevas töös püüan erinevate materjalide kaasabil tutvustada seda , mida praegu Eestis metsade kaitseks tehakse.

Metsade kaitsmise valisin oma töö teemaks eelkõige metsa olemuse tõttu. Peidab ta ju endas suurt, silmaga nähtamatut varandust (metsa nimetatakse ka „roheliseks kullaks“). Mida täpsemalt, seda saate teada, kui tööd loete.

(Metsanädala moto)

1. Mis on mets?

Mets on ökosüsteem, kus valdavaks on puud. Taimegeograafiliselt kuulub Eesti parasvöötme segametsade vööndisse. See tähendab, et kõige tavalisemaks taimkattetüübiks on okas- ja lehtpuudest koosnev segamets. Et Eesti asub aga selle vööndi põhjapiiril, kasvab meie metsades okaspuid võrreldes lehtpuudega rohkem. Inimene oma tegevusega on seda vahekorda veelgi okaspuude kasuks muutnud.

Mõni tuhat aastat tagasi oli peaaegu kogu Eesti kaetud metsaga, kuid inimtegevuse mõju tulemusena suur osa metsa hävis. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud.

Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk.

Palumets Palojärve lähistel

"Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal"

2. Metsade tähtsus 

Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju.

"Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi. Samas sureb teadlaste hinnangutel iga päev planeedil välja 20-30 liiki. Liikide kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on saanud eriti suure hoo selle sajandi teisel poolel ja ennustuste ning kõigi märkide järgi võtab see 21. sajandil katastroofilise ulatuse, mis ei jäta mõju avaldamata ka inimesele. Seejuures on metsades elunevad organismid olulisimaks allikaks ravimitööstusele - 60 % ravimitest on looduslikku päritolu.

Täna on Euroopas säilinud ainult 10% tema kunagisest metsakattest. Allesjäänud metsad on Maailma Looduse Fondi (WWF) hinnangul ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. Euroopa rohelise infrastruktuuri taastamiseks on tarvis kõigi osapoolte maksimaalset panust metsa kui taastuva loodusressursi säästlikul kasutamisel."

Eestit katva metsa näol on tegu meie ühe olulisema taastuva loodusvaraga, mille väärtus aina kasvab.

Kokkuvõtvalt:

1. Metsas kasvab palju erinevaid taimi.
2. Mets on koduks paljudele loomadele.
3. Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal.
4. Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele.
5. Metsas kasvavatest taimedest saab valmistada ravimeid (seejuures tuleb taimi kasutada ökonoomselt).
6. Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma.

Eelnevalt välja toodud faktidele põhinedes võin julgelt öelda, et mets on kooslus, mida peab kaitsma. Kui vaadata, mida metsaga praegu tehakse, tekib küsimus, millest siis järgnevad põlvkonnad elavad.

"Vaatamata looduslike alade suurele osakaalule on inimese tegevuse tulemusena mitmed Eestile ürgomased kooslused meie maastikupildist tänaseks peaaegu kadunud või muutmata kujul säilinud vaid vähestel looduskaitsealadel. Metsadest on eriti kannatanud väärtuslike lehtpuuliikidega metsad, näiteks tammikud, samuti teised toitainerikkal parasniiskel või kergelt kuivendataval pinnasel kasvavad leht- ja segametsad, sest viljakas maa on ära kasutatud põlluharimiseks. Palju liigirikkaid madalsoid on kuivendatud heina- ja põllumaaks või metsastatud.

Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks.

Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest- mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostöös metsa- ja põllumeestega.

Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud ökosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne mitmekesisus, et säilinud looduslikud elemendid suudaksid kompenseerida keskkonna vaesustumise ja inimtegevuse negatiivseid tagajärgi.

Mõned tähtsamad maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis:

1. Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel.
2. Kultuurmaastikes säilitada saarekestena looduslikke kooslusi.
3. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad.
4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega."

Üheks suureks metsasaaste teguriks on kindlasti metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Näiteks hõlmasid metsatulekahjud möödunud suvel rohkem Ida-Virumaad, kus tules sai kannatada ligi 200 ha metsa.

Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka tohutul hulgal õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase, mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Need õhku paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa

Metsade arvukust vähendab ka röövraie, mille maht Eestis on aegade jooksul aina suurenenud.

Olulisteks metsahävitajateks on veel putukad. "Putukarüüste ja haigused vähendavad märgatavalt puidu kvaliteeti. Metsas tormide tõttu paindes puudest ja lamapuidust palgipuud ei saa. Kuusekooreüraskil oli möödunud suve lõpus teine lend, mis suurendab kahjude ulatust, eriti juurepääsust haaratud kuusikutes. Männikooreüraski levik on samuti tugev ja paljudes kohtades näeb männipuudetõvest haaratud puid. Viimane pole küll nii tugev kui oli seda paar-kolm aastat tagasi."

Kahjurite vastu võitlemiseks on mitmeid mooduseid. Bioloogilisest tõrjest püsib aktuaalne lindudele tehispesakastide ülespanek metsades. Meil on rohkesti segametsi ja mädahaabasid, kus lindudel on suhteliselt kerge endile pesakohti leida, kuid männikutes ja muudel kõrgematel maadel on pesakastid täiesti omal kohal.

"Ka kuivus mõjub metsade kasvule. Laja Veeväli hinnangul on äärmiselt kuival suvel nii miinuseid kui ka plusse. Viimase hulka võib lugeda parema juurdepääsu kohtadele, kus see varem on olnud peaaegu võimatu. Kuivus teeb kahju puudele ja eriti annab see ennast tunda taimeaedades. Ka viimased käivad piirkondliku metsapatoloogi vaatluse ja kontrolli alla. Kuivus ja hilised kevadkülmad teevad suuremat kahju just noortele puukestele. Veevarude vähesus talveks vaevalt metsades tunda annab, kuid puuviljaaedades võib puude vastupanuvõimet külmale tunduvalt vähendada."

Et säästa ja päästa meie praegu veel tavalist ning igapäevast nähtust metsa, peavad kõik inimesed andma oma panuse. Ei piisa vaid sellest, kui üks inimene endale teadustab, et metsa ei tohi maha raiuda, põlema panna või temaga muud ebaseaduslikku ning pikemas perspektiivis ka ebaotstarbekat ette võtta. Sellest peavad aru saama kõik inimesed.

Et meie rohelist kulda jätkuks ka järgmistele ja järgmistele põlvedele, tuleb seda regulaarselt juurde istutada, tuleb vältida metsapõlenguid, takistada putukatel puid rüüstata ning vältida röövraiet. Tingimusi metsa pikaealisuse säilitamiseks on muidugi veel, kuid kõiki ei jõua lühikeses referaadis välja tuua. Mina rääkisin vaid aktuaalsematest probleemidest.

Eesti on maa, kus praegu veel pole puudust puidust, kuid kui olukord jätkub samasugusena nagu see praegu on, pole see aeg enam mägede taga.

Ma loodan, et oma panuse metsade kaitsmisse annab ka praegune põllumajandusminister Villu Reiljan. On ta ju ise öelnud: "Oleme säästva metsanduse teelt kõrvale astunud. Eesti on alla kirjutanud paljudele konventsioonidele. Tõsiselt võetav riik ei aja rahvusvahelisel areenil teistsugust juttu, kui tegelik olukord on." Reiljani sõnul aitaks olukorrast välja metsaseaduse parandamine ning säästva metsanduse põhimõtete selge rakendamine erasektoris.
"Mets ei ole üldiselt metsaärimeeste jaoks. Ma saan küll aru, et nad tõmblevad, aga ka neil tuleb oma lastelastele silma vaadata," selgitas ta, "eraomanik tavaliselt ei tahagi näha kaugemale, ta tahab nüüd, kohe ja palju."

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv hindas metsanduse olukorda Eestis normaalseks, kui must puidukaubandus ja röövraie kõrvale jätta. "Väga lihtne on öelda: ärge raiuge, aga rangemate normide rakendamisel peab olema ka loogika," lausus ta, "seni on öeldud ainult, et võtame numbrit väiksemaks. Praegune turg paraku nõuab puitu." Reiljan kinnitas, et läheb ministrite konverentsile püstipäi, sest põhjust häbenemiseks pole."

Antud sõnadega ma oma referaadi ka lõpetan, sealjuures lootes, et põhjust metsa pärast häbenemiseks ei tule ka tulevikus.

1. A. Tõnisson, P. Pihel, "Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia 9. klassile", Koolibri, Tallinn, 1999.
2. U. Kokassaar, M. Martin, M. Toom, "Bioloogia 9. klassile", Avita, 1999.
3. Eesti geograafia CD
4. Postimees 22. 04. 2003 "Villu Reiljan kärbib metsaraiet"
5. Postimees 03. 05. 2003 "Mets meile ja lastele"
6. http://www.greengate.ee/contents.php?t=6&show=566
7. kogumik "Loomariigis"
8. http://www.keskkonnaveeb.ee/uudis/uudised.php?kommentaar=lisa&uudis=587