Merkuur

Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna pisut suurem Kuust. Oma nime on ta saanud Vana-Rooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid.
Olles Päikesele lähedal, kaob ta selle valguses ja on isegi teleskoobis raskesti vaadeldav.
Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis-ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Enne 1995.a. arvati, et Merkuur on kogu aeg ühe poolega Päikese poole pööratud, nii nagu Kuu Maa poole.
Merkuuri liikumisel on veel üks omapära - tema pöörlemistelg on orbiidi tasapinnaga risti, seega puudub seal aastaaegade vaheldumine.
Merkuuri maastik on troostitu  kivikõrb täis meteoriidikraatreid, mistõttu ta sarnaneb äravahetamiseni Kuu maastikuga. On suuri, üle 200 km läbimõõduga kraatreid. Täiesti ainulaadseteks pinnavormideks on kuni 2 km kõrged ja sadu kilomeetreid pikad astangud.
Maa elanike jaoks oleksid Merkuuri tingimused üsna karmid. Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6 korda rohkem päikeseenergiat kui Maale, pinna temperatuur on päeval +480 kraadi C (sellisel temperatuuril sulavad tina ja tsink), öösel langeb temperatuur –180 kraadi C. See on suurim temperatuurikõikumine Päikesesüsteemis.
Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub, seega pole seal mingit kaitset Päikese ultraviolettkiirguse ega meteoriitide eest.
Merkuuril puuduvad kaaslased - kuud.Liikumine oleks Merkuuril kergem kui Kuul.Merkuuri magnetväli on Maa omast 10 korda väiksem.

“Aatom ja universum” Jaak Lõhmus 1994.