Meie veeplaneet

12 küsimust ja vastust

Miks peaks Maa nimi tegelikult Vesi olema?

Tegelikult peaks Maa nimi mitte Maa, vaid Vesi olema. Kosmosest või gloobust vaadates selgub, et meie planeet on suuresti meredega kaetud. Kui gloobust selliselt pöörata, et paistab Vaikne ookean, näeme me peaaegu ainult merd mõnede saartega ning Ameerika ja Aasia mandrite ääri. Kolm neljandikku Maast on veega kaetud. Meie maailm on veemaailm. Vees elab kõige rohkem loomi ja nende liike ning vees tekkis ka elu.

Kui kaua on iga inimene veeolend?

Iga inimene veedab vees kindla aja oma elust, nimelt üheksa kuud. Ema kõhus asuv loode on veega ümbritsetud ja nabanöör varustab teda hapnikuga. Alles pärast sündimist hakkame me kopsudega hingama. Sellest hetkest peale on vesi meile eluks vajalik, aga ka ohtlik. Inimesed kasutavad hingamiseks õhku nagu kõik imetajad ja pole võimelised veest hapnikku omastama. Me lämbume vees nagu kalad lämbuvad õhu käes. Merevett ei saa me isegi juua. Seetõttu oli veemaailm inimeste jaoks pikka aega tundmatu ja vaenulik.

Miks liigub vesi Maal alati ringikujuliselt?

Suur osa veest asub Maal ookeanisügavikkudes. Seal võib see sadu tuhandeid või miljoneid aastaid seista. Mingil ajal jõuab see siiski hoovuste abil pinnale ja osaleb vee ringlemises. Iga veetilk, mida me joome, on läbi teinud pika teekonna. See on sama vana kui maailm. Teekond viis selle auru kujul atmosfääri, sealt pilvedesse, kust see vihma, rahe või lume kujul jälle maapinnale langes. Siis imbus see maasse, kus seisis maa-alustes reservuaarides, et kunagi allikaveena jälle päevavalgele tõusta. Veeosake võis ka ojade või jõgede kaudu merre voolata, et seal jälle aurustuda. Seda ringlust käivitab Päike. Päike kütab veepinda ja selle tulemusel muutub vesi gaasiliseks veeauruks, tõuseb üles, liigub tuule jõul Maa kohal pilvedes ja sajab mõnes teises kohas jälle alla.

Miks vajavad elusolendid vett?

Osa veest jõuab ka eluskudedesse. Taimed koguvad vett oma rakkudesse, kust see lõpuks vabaneb auru kujul õhku või surnud taime kujul maapinnale. Loomad ja inimesed joovad vett. Kõik joogid koosnevad enamasti veest, ka apelsinimahl või õlu. Meie keha sisaldab kaks kolmandikku vett. Kui meie kehast vesi eemaldada, oleks täiskasvanud inimene kerge ja kuiv pundar, mis mahuks reisikotti. Me anname vett ka ära (higi ja uriini kujul) ja täiendame oma veevarusid joogivee abil. Vesi on eluks vajalik. Kui inimene ei saa 10 päeva vett juua siis ta sureb.

Kuidas saavad vett loomad, kes midagi ei joo?

Loomad, kes midagi ei joo, saavad vett toidu kaudu. Näiteks koaala ei vaja oma elu jooksul tilkagi vett, sest toitub eukalüptilehtedest, mis sisaldavad piisavalt vedelikku. Ka kõrbeloomad, näiteks kõrbehiired, saavad ilma joogikohtadeta hakkama. Neid on kõrbes niigi vähe. Need loomaliigid omastavad vedelikku isegi väga kuivadest seemnetest, millest nad toituvad ja nende organismist ei eritu peaaegu üldse vedelikku. Nad ei higista ja nende uriini moodustab vaid mõni tilk kontsentreeritud vedelikku. Kõikide elusolendite rakud koosnevad veest, sest ainevahetus toimib vaid vedelas või poolvedelas keskkonnas. Kuivanud rakud hävivad ja koos nendega sureb lõpuks ka elusolend.

Kuidas mardikas vee all hingab?

Putukad hingavad õhku nagu linnud ja imetajadki. Ka need liigid, kes veedavad palju aega vee all, ei suuda kalade kombel veest hapnikku omastada. Nad vajavad õhku ja peavad aeg-ajalt pinnale tõusma. Näiteks veemardikas kollaserv-ujur pikendab oma sukeldumisaega tavaliselt väga praktilisel moel. Ta kogub enne sukeldumist tiibade alla õhku. Selle õhuvaru abil saab ta üle viie minuti vee all olla.

Milleks vajab vesiämblik õhku?

Õhku hingavad väikeloomad kasutavad vee all õhu saamiseks ka teisi meetodeid. Mõned vesiämblikud koovad vee alla taimevarte vahele tiheda võrgu, kuhu nad portsjonikaupa õhku kannavad. Seejärel istuvad nad oma võrgus nagu tuukrikellas ja ootavad saaki. Nad kasutavad oma võrku õhu kogumiseks, mitte saagi püüdmiseks.

Millest koosneb õhk, mida sukeldujad hingavad?

Vees on joove väga ohtlik. Valed reaktsioonid võivad õnnetusi põhjustada. Seetõttu hingavad süvasukeldajad hapniku ja heeliumi segu, mitte tavalist õhku. Seega on nad sügavusjoobe eest kaitstud, kuid neil on teine probleem. Erinevalt lämmastikust juhib heelium hästi soojust. See tähendab, et sukelduja, kes viibib niigi sügavas ja külmas vees, jahtub veel kiiremini. Sellepärast vajavad sukeldujad, kes hingavad heeliumi ja hapniku segu, soojendavat sukeldumisülikonda.

Kuidas tekivad tsunamid?

Kui merepõhi kaldast kaugel väriseb, on see rannikualade jaoks ohtlik, kuigi värinat võib-olla ei tuntagi. See muudab aga merepõhjavärina tagajärjel hiidlaineid väga ohtlikeks. Keegi ei oska neid oodata. Neid laineid nimetatakse tsunamiteks. See sõna tuleb Jaapani keelest. Enamik jaapanlasi elab rannikuäärsetes linnades ja Jaapan asub piirkonnas, kes esineb sageli maavärinaid. Tsunamid tekivad merepõhjavärinate ja veealuste vulkaanipursete tagajärjel. Tohutud veemassid paisatakse ülespoole ja need moodustavad hiiglaslikke lamedaid laineid.

Miks pole tsunamid merelt näha?

Laevalt pole merepõhjavärina tekitatud hiidlaineid näha. Laine võib ainult meetrikõrgune olla, kuid tema laius on 150-300 km. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt ja sööstab kiirusega 700 km/h edasi. Avamerel on hiidlaine ohutu, sest ta on üsna madal. Kui see aga rannikuäärsesse madalasse vette jõuab, surutakse veemassid kokku ja lained kerkivad kuni 35 m kõrgusele. Tsunamid on suure purustusjõuga ja need võivad isegi sadama kaitsemüüridest kõrgemale ulatada. Sellest tuleb ka nende nimetus. Tsunami tähendab tõlkes “sadamalaine” – selle purustusjõud ei vaibu ka sadamas.

Kuidas saab hiidlaine eest hoiatada?

Selliseid hiidlained tekivad ainult veealuse maavärina tagajärjel. Kuigi lained liiguvad tohutu kiirusega, ei ilmu need tänapäeval nii ootamatult kui värinad ise. Havail Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik maavärinad. Kui märgatakse värinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse kõiki ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Havaile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel värina epitsentrist oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 m.

Milleks vajati kirjatarku ja teadlasi?

Ka esimesed teadlased elasid jõe kallastel. Matemaatikud juurdlesid Assüürias, Hiinas ja Egiptuses selle üle, kuidas vett paremini jagada ja kui palju selleks makse pidi koguma. Astronoomid tegelesid Päikese ja tähtede seisu uurimisega, et teada saada, millal on üleujutusi oodata. Kirjatargad tegelesid sellega, et seadustekste ning vee- ja viljalepinguid kirjalikult talletada. Hiljem jõudsid need tarkused rahvasterände, rändkaupmeeste ja sõjakäikudega teistesse piirkondadesse. Veemajandus oli aga ilmselt esimene asi, mis sundis inimesi mõõtmis- ja arvutamiskunsti omandama ja neid kivitahvlitele, saviplaatidele ja papüürusele kirja panema.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Nikolaus Lenz “1000 maakera saladust”