Matsalu lahe ja Kasari jõe veerežiim

Matsalu laht on madal: keskmine sügavus on vaid 1,5 m. Matsalu lahe pindala väheneb aegamööda Kasari jõe delta juurdekasvu tagajärjel.
Matsalu lahe põhja katab liiv, kesk- ja idaosas muda.
Matsalu lahes nagu kõikjal Eesti rannikumeres on selge veetaseme aastane käik: kõige madalam on vesi kevadel märtsist maini ja kõige kõrgem sügisel septembrist novembrini. Kestvad tugevad läänetuuled tõstavad veetaset, idatuuled aga alandavad. Kuigi suvekuudel muutub veetase vähem kui sügisel, esineb lindude massilise pesitsemise ajal märgatavaid veetõuse, mis uputavad üle madalal asuvad pesad.
Hoovused on Matsalu lahes nõrgad ja neid tekitavad tuul, Kasari jõe vete sissevool ja ka ajuveele järgnev vee väljavool lahest.
Matsalu lahe madalaveelist mereosa iseloomustavad kõrge suvine temperatuur ja pikk
miinustemperatuuride periood. Lahe madalusest tingituna soojeneb või jahtub vesi kiiresti põhjani.15 kraadist kõrgemal püsib veetemperatuur juuni algusest septembri alguseni. Sügisel õhutemperatuuri langedes jahtub lahe vesi kiiresti ja külmade saabudes tekib lahesoppides kohe jää.
Merevee soolsus on lahe suudmes 5-6 promilli, Kasari roostikes on aga peaaegu mage vesi. Soolsusest tingituna on Matsalu lahe vee külmumistemperatuurid erinevad (-0,3 kuni 0 kraadini C.
Talvel püsib veetemperatuur -0,2 kraadi C piires.
Jää hakkab Matsalu lahel tekkima novembri teisel poolel. Kõige varem tekib jää roostikes. Jää lagunemine algab aprilli esimesel poolel. Mereveest soojem Kasari jõe suurvesi kiirendab jää sulamist lahes.
Matsalu lahe vesi ei ole väga läbipaistev. Planktoni- ja suurvete poolt merre kantud anorgaaniliste ja huumusainete rohkuse tõttu kõigub nähtavus 1-2 m vahel. Kasari jõgi toob aastas oma deltasse, luhtadele ja lahte kokku umbes 6000 tonni setteid. Kasari jõe ulatuslik delta on moodustunud jõevete poolt toodud setetest. Järjest on suurenenud lämmastiku ja fosforiühendite hulk jõevees, mis avaldab märgatavat mõju delta ja lahe elustikule.
Kasari jõgi (ülemjooksul Teenuse jõgi) saab alguse 15 km loode pool Raplat. Jõe pikkus on 112,5 km.
Kasari jõgi voolab läbi tasase pinnamoega Lääne-Eesti madaliku. Kasari jõel on rohkesti lisajõgesid - suuremad neist on Vigala, Liivi ja Tuudi jõgi.
Kasari peamised suudmeharud Raana, Rõude, Aru ja Kloostri jõgi olid veetaimi kinni kasvanud. See põhjustas luhal kestvaid üleujutusi. Nüüd on Kloostri jõeharu süvendatud ja tänu sellele hakkas Kasari jõe delta nihkuma ja laienema. Varem iseseisvalt Matsalu lahte suubunud Tuudi ja Penijõgi on nüüd Kasari lisajõed, Rannamõisa jõgi suubub aga roostikku.
Põhjast lõunasse liikudes satub Kasari jõe vesi madalikku katvate savide alla, kujundades ühe suurima arteesiabasseini Eestis. Selle tõttu on Kasari jõgikonna jõed veerikkad ka põuaperioodil. Kasari veeseisudes on kolm peamist faasi: kevadine suurvesi, suvine madalvesi hilissuvise-sügisese tulvaveega ja talvine madalvesi.
Veerohkuselt on Kasari jõgi Eesti jõgedest neljandal kohal. Kasari jõgi toob iga aasta Matsalu lahte 865 milj. m3 vett. Kasari vesi on suhteliselt soe - juulikuus 18,5 kraadi. Jää hakkab moodustuma novembri teisel poolel ja võib olla kuni 30 cm paks. Jääminek toimub aprilli algul.