Liis Madik
Mary Shelley ja "Frankenstein"
Ulmekirjandus ehk teaduslik-fantastiline kirjandus on ilukirjanduse zhanr, mis käsitleb teaduse mõeldavaid saavutusi ja nende mõju ühiskonnale. Tegevus võib toimuda nii olevikus, minevikus kui ka tulevikus. Tegevuskohaks võib olla peale Maa ka kosmos või mõni teine planeet. Paljudes ulmekirjanduslikes teostes on kujutatud väljamõeldud ühiskonnaelu.
Ulmekirjanduse algeid oli juba antiikajal (näiteks Lukianose "Tõelised lood") ja ka keskajal. 17. sajandil kirjeldati peamiselt reise Kuule ja Päikesele (F. Godwin, J. Kepler.)
Omaette kirjandusliigiks kujunes ulmekirjandus aga alles 19. sajandil.
Tuntumateks ulmekirjanikeks on J. Verne, H. G. Wells, R. Bradbury, A. Tolstoi ja kindlasti Mary Shelley, kellest ongi järgmistel lehekülgedel lähemalt juttu.
Herbert George Wells Jules Verne Johannes Kepler Isaac Asimov
Mary Wollstonecraft Shelly elust…
 |
Mary Shelley sündis 30. augustil 1797 aastal Londonis. Tema ema Mary Wollstonecraft oli varajane feminist. Isa William Godwin oli, aga filosoof ning kirjanik. Ta oli ainuke laps oma peres. Kuna tema sünnile eelnesid mitmed imelikud sündmused, koheldi teda lapsepõlves väga eriliselt. Sündimisest saadik ümbritsesid teda kuulsad filosoofid, kirjanikud ja luuletajad. Näiteks Coleridge külastas Mary’it juba siis kui too oli alles kahe aastane. Ka Charles Lamb, kuulus inglise esseist, oli sage külaline. |
| Tema isa oli iseäralik mees, näiteks käisid nad kahekesi iga päev oma ema haual, kus ta õpetas Mary’t lugema ja kirjutama oma nime ema hauakivile kirjutatud tähtede järgi. Kõik see mõjus noorele Maryle ning kuueteistaastaselt põgenes ta kodust koos kahekümneaastase luuletaja Percy Bysshe Shelley’ga Prantsusmaale ja hiljem Šveitsi. Kuid noorelt oli Mary’le sageli meelde tuletatud, et ta on eriline ja seega mõjus põgenemine talle rängalt. Just sel ajal saigi alguse tema kuulsaim teos "Frankenstein". Kirjutades tabasid teda aga mitmed kurvad sündmused. Näiteks oma poolõe Fanny Imlay ja Shelley esimese naise surm. Kuid siiski suutis ta raamatu lõpetada ja seda saatis suur edu. |  |
Pärast kõike seda Mary ja Shelley lõpuks abiellusid. Kuid avalikkuse vaen sundis neid lahkuma Itaaliasse. Algselt olid nad väga õnnelikud, kuid siis surid nende kaks väikest last.
Mary oli alles kahekümne neljane, kui Percy (tema abikaasa) uppus paadiõnnetuses. Kirjanik oli nüüd täiesti üksi koos oma kaheaastase pojaga. Ka nende rahaline seis polnud kiita. Sellest tingituna kolisid nad taas tagasi Inglismaale, kus teda põlati endiselt. Ta asus tööle elukutselise kirjanikuna, et pidada üleval oma isa ja poega.
Neljakümne kaheksa aastaselt sai Mary’st invaliid. Ta suri viiekümne nelja aastasena 1851. aastal, kuna tal oli ajukasvaja.
Seega oli Mary Shelley pannud alguse õuduskirjandusele, mis ka 200 aasta pärast tekitavad hirmujudinaid.
…. ja loomingust
 |
Vaieldamatult on Mary Shelley üheks kuulsamaks
raamatuks "Frankenstein või moodne Prometheus". Raamat sai alguse puhkusereisil
koos abikaasa Percy’ga, Lord Byron’i ja John Polidar’iga Geneva järve
ääres Šveitsis. Järsku algas tihe vihmasadu, mis kestis mitu päeva. Sel ajal tuli
Lord Byronil idee, et kõik võiksid rääkida ühe kummitusloo. Maryl ei tulnud aga
ühtegi mõtet. Ühel ööl ärkas ta üles õudusunenäo pärast. Sealt tuligi idee
kirjutada õuduslugu "Frankenstein", mis räägib noorest doktorist, kes proovib
luua elavat olendit. Selle asemel loob ta hoopis koletise. Raamat valmis 1817. aasta
kevadel ning avaldati 1. jaanuaril 1818.
|
Teost võib lugeda mitmest vaatepunktist. Kas Mary kirjutas lihtsalt oma unenäost või hoopis oma hirmudest? Kirjutades "Frankensteini" oli ta ju kaotanud ühe lapse ning kasvatas kuuekuust imikut.
Igatahes saatis Frankensteini suur menu ja seda siiani. Seda võib järeldada kasvõi sellest, et tänapäevalgi tehakse teosest menukaid filme. Kokku on raamatust tehtud 38 filmi. Esimene neist 1931. aastal ja viimane 1994. aastal.
Mary Shelley on kirjutanud ka teisi raamatuid, näiteks "Viimane mees" (1826), kus on avaldatud tema ühiskondlikud vaated. "Lodore" on tema autobiograafia.
"Frankenstein"
Peategelased: Teadlane Victor Frankenstein ja tema loodud koletis
Kõrvaltegelased:
Elisabeth
Clerval
Frankensteini isa Jt.
 |
Mary Shelley
"Frankensteini" võib kindlasti pidada üheks ulmekirjanduse esikteoseks. Seal
on segamini nii huvitavad seiklused kui hirmuäratavad juhtumised. Kõik algab sellega, kui Robert Walton keset oma reisi Põhjanabale päästab uppumast ühe väga kummalise mehe – Victor Frankensteini, kes jutustab talle järgmise loo… |
Saanud just seitsmeteistkümneaastaseks asusin ma Inglismaale ülikooli. Seal omandatud teadmised vaimustasid mind nõnda, et ma pühendasin end veelgi enam keemia salapärasesse maailma. Ma jõudsin nii kaugele, et sain jälile inimorganismi saladusele. Ning ühel pimedal ööl see juhtuski, ma lõin hirmuäratava koletise. Too olevus, kes just oli ellu ärganud, põhjustas minus kui noores teadlases sellise närvivapustuse, et pidin tervelt kolm kuud veetma voodis oma sõbra Clervali hoolitsuse all. Olles end kogunud, pöördusin tagasi oma sünnilinna Genfi.
Kuid koletis, kellele ma elu andnud olin, õppis ära nii inimeste kombed kui ka suhtlemise, vaadeldes üht taluperekonda. Lõpuks võttis ta end kokku ning läks neile külla. Nemad aga ehmusid ning ajasid ta minema. See vihastas koletist nii väga, et vandus igavest kättemaksu tervele inimkonnale, kuid põhiliselt oma loojale – see tähendab mulle, Frankensteinile.
Ja pärast seda polnud mu elu enam endine. Deemon tappis kõik minu sõbrad ning lõpuks ka minu enese, sest jälitasin koletist kõikjal ning just seda ta ju sooviski. Meeletu jälitus kestis seni, kuni Robert Watson oma ekspeditsioonil mu oma laeval võttis.
Minu arvates oli see raamat parajalt õudne ja väga huvitav.
Kasutatud kirjandus