Tõestus, et Louis XIV ajal oli absolutism

Päikesekuningas Louis XIV ajal oli absolutismi kõrgajastu. Valitsejana andis ta välja seadusi ainuisikuliselt, sest eelmine kuningas Louis XIII oli generaalstaadid laiali saatnud. Louis XIV uskus, et on jumaliku võimuga ja juhtis riiki üksi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Ta kontrollis riigi alalist sõjaväge ja vallutas Mississippi jõe orus olevad alad, mis tänini kannavad Louisiana nime. Tolleaegne prantsuse ühiskond oli seisuslik. Oli kolm seisust: esimene seisus vaimulikega, teine seisus aadlikega ja kolmas seisus riigi ülejäänud rahvaga välja arvatud kerjused ja kodutud, kes olid allpool seisusi. Kõige arvukamas kolmandas seisuses oli enamus riigi rahvast, sealhulgas kõige suuremaid makse maksvad pankurid ja suurkaupmehed, kes tõid riigile küllalt suure osa maksudest. Maksupoliitikas rentis kuningas maksukogumisõiguse mõnele suurrikkale, kes rahvalt palju suuremaid summasid nõudes, maksis oma rahakotist vähem. Kogu majanduspoliitika oli merkantilistlik – kehtestati kõrged sisseveotollid, muutes välismaise kauba kalliks ja edendades sellega sisemajandust, sest kodumaine kaup oli soodsam. Rajati ohtralt manufaktuure, mis tegid Prantsusmaa suurimaks luksuskaupade ja moekaupade tootjaks. Väga suur osa rahast läks sõdadele, lossidele ja õukonnale. Louis XIV ajal valmis Versailles’i loss, mis oli tema suurimaks armastuseks. Lossis teenis hiiglaslik õukond 20 000 õukondlasega. Igat kuninga liigutust saatis suurejooneline miljöö. See tuli kuninga suurest kultuurihuvist. Õukonnas oli suur teatrirühm ja etendustesse kaasati ka kuninglikku perekonda. Arendati ka prantsuse keelt nii, et see muutus kasutuskõlblikuks kunsti ja teaduse valdkonnas. Kõnepruugi järgi võis otsustada, millisesse ühiskonnakihti isik kuulub. Kuna kuningas oli ise katoliku usku, leidis ta, et ei ole sobilik omada võõrausulist õukonda. Õukonnale suruti peale katoliku usku ja need kes seda ei tahtnud vastu võtta põgenesid Inglismaale, Madalmaadesse või mujale kus neid tänu suurele töökusele lahkelt vastu võeti. Kogu see suurejooneline raiskamine, näitab, et Louis XIV ajal oli absolutism. Oma järeltulijal soovitas ta rahva süda võita. Tema seda ei suutnud. Rahvas oli suhteliselt vaene ja nende elujärg vilets. Seda näitas väga suur kerjuste ja kodutute hulk. Auahne kuninga tuntuimaks lauseks jäi: „Riik – see olen MINA!”.