|
10 jalgpalli suurkuju Lev Jaš in
,,Jašin oli sajandi võrratuim
väravavaht.’’ Nimi: Lev Ivanovitš Jašin Sündis: 22. oktoober 1929 Rahvus: venelane Lev Jašinit hüüti Lõuna-Ameerikas Mustaks Ämblikuks, Euroopas Mustaks Pantriks, Portugali täht Eusebi kirjeldas teda aga kui ,,sajandi parimat väravavahti’’. Nimed peaksid ütlema kõik mehe võimete ja isiksuse kohta, kelle hüvastijätumatšile Moskvas tulid kohale nii Pele, Eusebio kui ka Franz Beckenbauer. Muide, Jašin oleks omal ajal jalgpallist jäähoki kasuks peaaegu loobunud. See oli aastal 1953. Jašinil oli kõrini pidevast Moskva Dinamo varumeestepingil istumisest legendaarse Aleksei (Tiiger) Homitši asendajana. Lev oli ju tollal vaid 23-aastane ning Dinamo jäähokitreenerid anusid teda nende juurde kolima. Siis sai Homitš äkki vigastada ning Dinamo treener Arkadi Tšernošev kutsus väravasse kannatamatu asendaja. Jašin haaras aga ohjas nii kõvasti pihku, et tegi järgmisel aastal juba oma rahvusvahelise debüüdi NSV Liidu koondise võidukas 3:2 matšis Rootsi üle. Kaks aastat hiljem, 1956, valvas Jašin riiklikku koondise väravat Mellbourne’is ning pälvis olümpiakulla. 1960 võitis ta koondise koosseisus esimesed Euroopa Meistrivõistlused, mida tollal nimetati rahvaste karika võistlusteks. Pärast saatuslikku 1953. a polnud Jašin hetkekski tagasi vaadanud. Esimese seitsme aasta jooksul pärast debüütmatši NSV Liidu koondises koondise oli ta kaotanud vaid kaks rahvusvahelist kohtumist ning lõpetas oma karjääri koondise ridades tollal rekordilise 78 matšiga. Dinamo koosseisus pidas Jašin 326 kõrgliigamatši ning võitis liiga meistrivõistlused kuuel korral ja NSV Liidu karika kahel korral. Kui ta aastal 1990 suri, kirjeldas uudisteagentuur TASS teda sõnadega: ,,NSV Liidu kuulsaim sportlane läbi aegade’’. Parim väravavaht ja parim koondislane Jašini kuulsus levis kiiresti üle kogu maailma – mitte ainult tänu tema väravavahivõimetele ja kõigi teiste jaoks püüdmatute pallide päästmisele, vaid silmapaistva sportlase ja jalgpalli propageerijana. Igati teenitult nimetas Prantsuse ajakiri France Football Lev Jašini 1963. a esimese Nõukogude sportlasena Euroopa aasta jalgpalluriks. Kuni tänapäevani on ta ainus väravavaht, kes on pälvinud selle austava tiitli. Lõuna-Ameerikas, kus ajakiri El Grafico selgitas lugejate hinnangu põhjal kõigi aegade parima meeskonna, ületas Jašin kõiki konkurente mäekõrguselt. Jašin tegi mehetegusid MM-turniiridel 1958, 1962 ja 1966 ning mängis kaasa ka 1970. a Mexicos – seal küll pelgavalt varumängijana, kuna koondis leidis tema rikkalikele kogemustele paremat rakendust meeskonna vaimse tugisambana. 1965 näitas Jašin suurepärast mängu Stanley Matthewsi hüvastijätumatšil Stoke’is, kus Briti XI kaotas napilt Maailma XI-le, kuhu kuulusid Jašini kõrval ka Di Stefano, Puskas, teine ungarlasest mängija Ladislav Kubala ning tšehh Josef Masopust, kes pälvis Euroopa aasta jalgpalluri tiitli aasta enne Jašinit. Üks Jašini kangelaslikest sooritustest tol õhtul – Jimmy Greavesi pealelöögi tõrjumine robinsonaadiga värava ühest otsast teise, milleni vähesed väravavahid oleksid sõrmeotstegagi ulatunud – sööbib igavesti võistlust pealt näinud inimeste mällu. Jašini kohta räägitakse, et ta olevat oma väravavahikarjääri jooksul püüdnud kinni üle 150 penalti. Ühe neist vähestest, milleni ta ei küündinud, lõi Eusebio 1966. a MM-turniiri kolmanda koha matši käigus. NSV Liidu koondis jäi neljandale kohale, ent see jäigi nende kõrgeimaks saavutuseks maailma tähtsamal turniiril. Suur tunnustus Kui Jašin 1970. a sportlasekarjääri lõpetas, korraldati tema auks tänumatš, kuhu kogu maailma tippjalgpallurid kogunesid spordisangarit austama. Lenini-nimelisel staadionil 100 000 vaataja silme all peetud matš oli NSV Liidu jalgpalliajaloos unustamatu sündmus. Jašin tegeles spordiga edasi ka pärast jalgpallikarjääri lõppu – mitte treeneri ega koolitajana, vaid NSV Liidu spordiministeeriumi jalgpalliosakonna juhina ning seejärel riikliku asepresidendina. Tema filmiarhiiv, mis koosnes igas maailma nurgas tehtud ülesvõtetest, kujunes üldise imetluse objektiks – niisamuti ka tema džäzziplaatide kollektsioon. Sportlasekarjääri lõpuaastail premeeris NSV Liidu valitsus Jašinit kõrgeima riikliku autasu, Lenini orderiga. Viimastel aastatel on Lenini maine küll rängalt kannatanud, kuid seda ei saa sama öelda Lev Jašini kohta. Väljavõte karjäärist 1929 22. oktoobril sündis Moskvas Lev Ivanovitš Jašin 1946 liitus väravavahina Moskva Dinamo jäähokimeeskonnaga 1951 tegi oma meeskondliku jalgpallidebüüdi Moskva Dinamo koosseisus 1953 sai viimaks ometi Dinamo põhiväravavahiks 1954 tegi debüüdi NSV Liidu koondises 3:2 võiduga Rootsi üle 1956 võitis NSV Liiduga kuldmedali Melbourne’i OM-il 1958 osales esimest korda MM-turniiril ning aitas NSV Liidu koondisel jõuda veerandfinaali 1960 võitis NSV Liidu koondisega Pariisis esimesed Euroopa meistrivõistlused, alistades finaalis Jugoslaavia 1963 valiti Euroopa Aasta jalgpalluriks ja mängis FIFA Maailma XI koosseisus Inglise jalgpalliliidu 100. aastapäeva puhul korraldatud matšil 1968 pälvis NSV Liidu valitsuselt Lenini orderi Kasutatud kirjandus: Täielik jalgpalli entsüklopeedia lk 122-123 |
