Leonardo da Vinci

Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus, mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. Leonardo isa, Ser Piero, oli 25-aastane, kui Vinci sündis. Leonardo ema nimi oli Catarina ning kahjuks pole temast midagi enamat teada.

Leonardo da Vinci elas Anchiano`s umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vinci`sse.

Vinci`s läks Leonardo kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis ta kirjutama, lugema ja arvutama. Leonardo õppis ka geomeetriat ja ladina keelt.

Leonardo elas Vinci`s 1466-nda aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenze`sse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Andrea oli sel ajal üks andekamaid Firenze kunstnikke. Ta oli skulptor, kunstnik, juveliir jne. Pole kahtlust, et Verrocchio avaldas suurt mõju Leonardo arengule.
Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Botticelli, Perugino ja Lorenzo di Credi.

Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega. Hiljem õppis Leonardo ka õlivärvidega maalima.

1472. aasta juunis kanti Leonardo nimi  Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Verrocchio juures, kuid da Vinci ei lahkunud ateljeest.

Leonardo esimene kuulus töö on sulejoonistus, mis valmis 5.augustil 1473. aastal. See joonistus näitas kunstniku leidlikku mõtteviisi, sest ta joonistas maastiku, nagu keegi pole seda varem teinud.

147(6, 2, 3?). aastal valmis maal "Kristuse ristimine", kus maalimises oli abiks ka Verrocchio. Leonardo maalis esiplaanil oleva ingli ja maastiku. Erinevust kahe kunstniku vahel on eriti näha inglite maalimisel.

1482. aastal kutsub hertsog Lodovico Sforza Vinci Milanosse, kuhu ta ka jäi kuni 1499. aastani. Neil aastatel arendab Leonardo oma tegevust nii insenerina, skulptorina, muusikuna kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on jäänud väga vähe Vinci töid.
1483. aastal telliti Vinci´lt suurepärane maal "Madonna grotis", mis on praegu Louvre`i muuseumis Pariisis. See teos on väga romantilise ja salapärase meeleoluga.

"Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsamaid Vinci maaliteoseid, valmis 1496. aastast 1497. aastani, mis on maalitud Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinal. Praegu pole sellest enam midagi säilinud, selles on süüdi aeg, inimesed ja restauraatorite rumalus.

1499. aastal lahkus Vinci Milaanost ja veetis mõnda aega Mantovas, Veneetsias ja siis asus ta Firenzesse, kuhu jäi kuni 1506. aastani.
1503. aastal andis Firenze raad Leonardole ülesande maalida Palazzo Veccio saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Vinci valis teemaks Anghiari lahingu. Kuid kunstnik jättis töö vahepeal pooleli ning jättiski selle lõpetamata.

Leonardo da Vinci kõige kuulsam maal on "Mona Lisa". Naine on kujutatud väga ilusa maastiku foonil. Mona Lisa´l on võluv naeratus, mis teeb kogu maali salapäraseks. Mona Lisa´ga rajas Vinci uue suuna portreemaalis - ta pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele.
Teine kuulus töö on "Madonna Püha Annaga", mis on samuti Louvre`i muuseumis.

1506. aastal asus Vinci Milaanosse, kus ta viibis 1516. aastani. 1516. aastal oli Leonardo kutsutud Prantsusmaale. Sellest ajast pole maale üldse säilinud.

Vinci tundis suurt huvi ka arhitektuuri vastu. Leonardo da Vinci oli ka hea leiutaja, üks tema leiutistest on langevari, kuid tal on ka palju muid kavandeid, mis on veel säilinud.


Kasutatud kirjandus
http://www.kausal.com/leonardo/
ENEKE