Kuidas mõjutavad vanemad
lastevahelisi suhteid?
Lastevahelised suhted
perekonnas võivad olla väga erinevad ja need avaldavad mõju ka hilisemale
elule. Need suhted sõltuvad kõigepealt laste iseloomust, vanusevahest ja soost.
Need inimesed, kellel on olnud õde või vend, said lapsepõlvest kaasa midagi
erilist, nimelt ühe või mitu inimest, kes jäävad sõpradeks kogu eluks. Esineb
ka perekondi, kus õdede-vendade vahelised suhted on olnud väga halvad, siis on
ka võimalus, et nad jäävad sellisteks elu lõpuni.
Esiklapse olukord on kõige
erandlikum, sest tema on olnud ainuke laps peres ja ta ei taha vanemate
armastust kellegagi jagada. Lapses võib tekkida kiivus väikese lapse suhtes.
Tavaliselt ei saa vanemad olukorra keerukusest aru ja sellega suurendavad lapse
armukadedust, mis tekitab lapses igasuguseid komplekse ja ei mõju tema
käitumisele hästi. Tavaliselt laps üritab vanematele selgeks teha, et ta on
parem ja teda tuleb rohkem hoida. Seega vanemate ülesandeks oleks lapsele selgeks teha, et mõlemad
lapsed on nende jaoks tähtsad ja nad ei tee nendel mingisugust vahet.
Noorima lapse e. pesamuna
suhted teiste lastega võivad olla väga teravad, sest vanemate laste silmis on
nende väike vend (õde) ärahellitatud ja talle antakse alati õigus. Ema ja ise
peaksid kindlasti arvestama, et noorim lapse ei tohi liiga kauaks hellikurolli
jääda, sest sellest väljumine on väga keerukas ja tekitab ebameeldivusi.
Pere keskmise lapse roll
on minu arvates kõige parem, sest kui vanemate armastusest jääb väheseks, siis
saab ta ka oma vanema venna (õe) armastust ära kasutada.
Vanemad ei tohi
esiklapsele esitada suuremaid nõudmisi kui ülejäänutele. Aga kui seda tehakse,
siis lapsed võivad kujuneda konkurentideks, aga perekonnas on väga oluline, et
kõik liikmed toetavad teineteist. Vanemad peavad arvesse võtma ka iga lapse
iseloomu omadusi. Vanemad ei pea alati lastevahelistesse tülidesse sekkuma,
lapsed peavad õppima enda eest seisma. Kuid kui need tülid lähevad üle piiri,
siis vanemad peaksid karistama mõlemaid ühtemoodi.
Vanemad peavad armastama
kõiki lapsi ühtemoodi ja nendele ühepalju tähelepanu pöörama. Vanemad peavad
sekkuma lastevaheliste suhetesse, muidu lapsed saavad asjadest valesti aru ja
tulevikus võivad tekkida probleemid.
Kasutatud kirjandus:
Perekonnaõpetus, Tiina Annuk. “Koolibri”, 1999.