Kuulsad heliloojad

Franz Joseph Haydn (1732-1809)
...oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. Pikka aega töötas ta rikka kunstimetseeni vürst Esterhazy isikliku helilooja ja kapellmeistrina. Ta kirjutas üle saja sümfoonia, klaveri-ja viiulisonaate, missasid, oopereid jne. Tema muusika oli oma olemuselt rõõmus ja värvikalt kujundlik, sageli humoorikas.

Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)
...oli Austria helilooja, Viini klassik. Imelapsena tunti teda mitmes Euroopa õukonnas. Viinis tegutses ta vabakutselisena, hiljem õukonnamuusikuna. Ta oli tõeline imelaps, kes oli väga musikaalne ja kunstniku hingega. Tema loomingus on tuntud ooperid: "Figaro pulm" ,"Don Giovanni"," Võluflööt".

Ludwig van Beethoven (1770-1827)
...oli Saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis, kus sai esialgu kuulsaks pianistina. Tema isa tahtis, et temast saaks samasugune pianist nagu oli Mozart ja seega sundis ta Beethovenit klaveri taha, kuid tegelikult ei olnud poiss üldse mitte imelaps pianistina...Temast sai hoopis andekas helilooja ning looming on tal tõesti imeline! Kuulsaks on saanud tema üheksa sümfooniat, klaverisonaadid, kontserdid, keelpillikvartetid, ooper "Fidelio" jne.

Franz Schubert (1797-1828)
...oli Austria helilooja, kes veetis kogu oma elu Viinis. Ta oli inimene, kes lõi kõige rohkem soololaule (üle 600 klaverisaatega laulu). Tema muusika on romantiliselt tundeküllane, sageli pihtimuslik ja traagiline.

Robert Schumann (1810-1856)
...oli Saksa helilooja ja muusikakriitik. Tema loomingus on kõige rohkem klaveripalasid ja laule. Tema muusikas põimuvad unistus ja reaalsus, tormilised tundepuhangud ja lüürilisus.

Fryderyk Chopin (1810-1849)
...oli Poola helilooja ja pianist. Keerulise poliitilise olukorra pärast kodumaal asus ta elama Pariisi. Peaaegu kogu tema looming on kirjutatud klaverile ning koosneb valdavalt väikevormidest. F.Chopini muusika on kõlavarjundirikas ning enamasti lüüriline.

Ferenc Liszt (1811-1886)
...oli Ungari helilooja ja klaverikunstnik. 1842. a. esines ta ka Tartus. Tema klaverimängustiil on virtuooslik, kirglik ning jõuline. Tema kuulsad teosed on "Tasso", "Ungari", "Dante", "Faust", etüüdid, oratooriumid, kantaadid jne.

Giuseppe Verdi(1813-1901)
...oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem.