Kuidas moodustuvad opaalid?

Nõrguv mineraalvesi on sageli mineraaliderikas. Kõige tuntumaks on arvatavasti kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi, mis imendub läbi lubjakivi, moodustades stalaktiite ja stalagmiite. Teatud tingimustel ei teki mineraalid nagu tavaliselt, vaid kontsentreeruvad õõnsustesse ja maagisoontesse.

Opaal moodustub ränirikkas vees ja tekib arvatavasti ränioksiidi geelist, teiste sõnadega on ta tunduvalt pehmem kui kvarts. Kõvenemisel tekib želeesse palju äärmiselt õhukesi kilesid, mis panevadki hinnalise opaali värve ja valgust küütlema.

Ränirikast vett võib esineda mitmel kujul ja tavaliselt on ränirikkad kuumaveeallikad, nii et paljud setted selliste väävlivabade allikate ümber on loomult opaalsed. Suur vahe on opaalsete setete ja väärisopaali vahel.

Opaali värvid varieeruvad tavaliselt haruldasest mustast opaalist kuni valgeni, kuid kõige kuulsamad on vist punased oranžika varjundiga opaalid. Sellel kivil on vääriskiviturul kõrge hind pärast ümaraks või medaljonikujuliseks lihvimist.