Miina Härma Gümnaasium
Referaat

Martin Külvik
Klass 7a

2003

Kubism on kunstivool, mis ilmestus 20. sajandi I kümnendil Prantsusmaal Pablo Picasso ja Georges Braque'i loomingus.

Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra.

Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast “kybos”, mis tähendab kuupi.)

Algset kubismi nimetatakse sageli 'analüütiliseks kubismiks'. Kunstnik analüüsib ümbritsevat ja maalib siis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas.

Mõned noored ja vihased kunstnikud leidsid, et kubism on liialt staatiline ja üritasid oma teostes edasi anda liikumist. Ideid said nad futuristidelt. Tuntuim selline kunstnik on Robert Delaunay (1885-1941), kes oma motiivid leidis tolleaegsetest tehnika edusammudest ning kasutas sageli ebakubistlikult eredaid värve.

Omamoodi ereda kujuna tõuseb kubismis esile Fernand Leger (1881-1955), kes lähtus kõige järjekindlamalt Cezanne'i ütlustest, et maailma võib käsitleda geomeetriliste kujunditena.

Kubismi võib leida ka skulptuuris. Omanäolisim oli rumeenlane Constantin Brancusi (1876-1957), kes üritas leida igale kujutatavale eseme või olendile ainuõige, olemusliku põhivormi. Teiste kubistlike skulptorite looming on sageli maalikunstnike tööde sarnane, kujud on kombineeritud geomeetrilistest kehadest ja seos kujutatavaga sageli ainult aimatav.

Koos fovismiga tegi kubism lahti tee 20. sajandi arvatavasti olulisemale kunstivoolule, abstraktsionismile

Brancusi “Preili Pogany portree” Juan Gris “Pudel ja klaas”
Kubismi esindajad:

Pablo Picasso (25. X 1881 - 8. IV 1973) on hispaania maalikunstnik, graafik, kujur ja keraamik. Ta tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Picasso omandas kunstihariduse Hispaanias, 23. eluaastal asus ta Prantsusmaale. Nooruses, nn. helesinisel perioodil maalis Picasso kaasatundvalt vaeste elu, hilisemal nn. roosal perioodil tsirkuseelu. Neid loomingujärke nimetatakse nõnda teostes valitseva põhitooni järgi. Maaliga "Avignoni neiud" (1907) algatas Picasso kubismi. Palju kujutas ta antiikmüütide tegelasi. Tema suured maalid kajastavad väljendusrikkalt sõjakoledusi (näiteks Hispaania kodusõja aineline "Guernica" ja "Sõda". Picasso oli kommunist. 1962 sai ta Lenini rahupreemia.

Pablo Picasso (1955) Jacqueline in a Turkish Jacket

 Guillaume Apollinaire(1880-1918)

Guillaume Apollinaire

K e
a d
e i
l s
a
ehe
nii
valus
mida sa
kannad oo
kultuuri
nimene
võta kui tahad
see tõesti
ära hinga
ta

Kasutatud allikad:

Ilmo Au, Märt Hennoste “Kirjandus”
Alli Lunter “Kirjanduse modernistlikud suunad”
http://et.wikipedia.com/wiki.cgi?Kubism
http://www.matti.ee/arvutikool/arvutikoolis/Picasso/page4.html
http://et.wikipedia.com/wiki.cgi?Pablo_Picasso
http://www.tm.ee/taevas/leht_apoll.htm