KRISTINA ŠMIGUN

Kristina Šmigun on sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus. Nii ema Rutt kui ka treenerist isa Anatoli on olnud edukad suusatajad. Praegu elab Otepääl.

Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu. Enne Kristina Šmiguni Juuniorite MM’i debüüti oli ta võitnud mitmeid Eesti Meistrivõistluste tiitleid. 1995. aastal võitis Juuniorte MM’l kaks hõbedat. Samal aastal saavutas ta ka häid tulemusi täiskasvanute MM’il Thunder Bay’s. Kõigi jaoks tuli üllatusena 5. koht 5km klassikalises stiilis. 1996. aastal kaitses ta edukalt oma hõbemedaleid ning võitis oma kolmanda ja neljanda hõbemedali Juuniorite MM’l. Mõlemal aastal olid peamisteks konkurentideks sellised nimed nagu Katerina Neumanova ja Julia Tchepalova. 1997. aastal võistles ta viimast aastat Juuniorite MM’il, saavutades eduka võidu 5km ja 15km etappidel.

1997. aastal oli Kristina esimest korda Eesti parim naissportlane.

1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha.

98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne – alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi.

Ramsau MM’il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit. 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases vormis ning võitis mõlemad vabatehnika distantsid. 5km klassikalises ja 10km vabatehnikas vedas alt määre – lõppresultaadiks 9. ja 6. koht. Viimaseks sõiduks oli 30km klassikaline, kust ainsana suutis ta võistelda venelastega, saavutades 3. koha.

1999/2000 on siiani Kristina parimaks hooajaks. Kollase liidrisärgi tõmbas ta selga peale teist distantsi ning ta suutis seda seljas hoida 11 korral 21st. 8 korda poodiumil, võites 4 maailmakarikaetappi ning olles ainus naine, kes igal sõidul jõudis punktikohale. Vahetult enne viimast sõitu oli Kristina kaotanud särgi Bente Martinsenile 19 punktiga. Viimasel laskumisel oli Kristina võimalus võita karikasari, kuid kahjuks ta kukkus… Kristina kaotas lõpuks Bentele 11 punktiga.

1999. aastal valiti ta teistkordselt Eesti parimaks naissuusatajaks.

2000/01 hooajal toimus MM Lahtis. Kristina tahtis olla selleks ajaks oma parimas vormis. Esimesed maailmakarikaetapid ei olnud just Kristina parimad, kuid mitte ka kehvemad. Ta saavutas kaks poodiumikohta veel enne aastavahetust. 2001. aasta algas Salt Lake Citys, kus ilmastikutingimused olid drastiliselt erinevad – see sai ka saatuslikuks paljudele Euroopa suusatajatele. Kuigi Kristina saavutas 4. ja 5. koha, ta siiski külmetus ning vorm langes. Euroopas veetis ta mõnda aega ka Itaalias, kus taaskord sai külma ning enne MMi ei suutnud ta ka täielikult taastuda, siit ka tulemused: 30 klassikalises 41, 10km klassikalises 12. koht. Kristina otsustas oma treeneritega lõpetada hooaeg varem, et täielikult taastuda ning uuel hooajal uuesti alustada…