KORALLRAHUDE
KAITSE
Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas.
Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad
neid tänapäeval arvukad ohud.
93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud
nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad
korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine
ning kliimamuutused.
RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS
Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres
elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate
tekitatud moodustist, nn. korallehitust.
Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile
loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest.
Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka
inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle
kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks
on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu
kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu “toob
aastas sisse” umbes 50 miljonit dollarit.
Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees,
kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja
hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.
Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist.
Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed.
VAHETU OHT
Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis.
Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa
hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi.
Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju.
Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune
lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna
tänavaid.
Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine.
Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle
voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju
korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning
suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada.
Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult
korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse
kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid.
Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile
müüa, lõhutakse aga rahusid.
SAABUVAD HÄDAOHUD
Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine.
Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks,
korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad
korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad
samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed.
Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia
vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad
aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele
organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres
asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase
lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas.
Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi
korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele
või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest
toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks.
KORALLRAHUDE KAITSE
Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole
tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud.
Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning
keerulist rahvusvahelist koostööd.
Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid
ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks.
Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis
paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures
mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides
hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid
kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme
pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on
tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd.
KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT
Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud
kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta
septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel
kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide
ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate
olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada
rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve
sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist.
Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee
temperatuuri tõusu.
Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma
looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi
kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude “valgenemist” globaalse soojenemise
tagajärjeks.
Kuni inimkonnal ei õnnestu kasvuhooneefekti piirata või vähemalt kontrolli
alla saada, jätkub korallrahude edasine häving. Kui suur korallrahude hävimise
ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata.
KASUTATUD KIRJANDUS
*Loomariigis
*R.Harlow S.Morgan “Ohustatud loodus”
* http:/www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=4928