Kõne suitsetamisest

Tubaka  tarbimine  on tänapäeval väga laialt levinud. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni andmetel suitsetab iga kolmas inimene, kel vanust üle viieteist aasta. Maailmas suitsetab 47% meestest ja 12% naistest. Eestis suitsetas 1998 aastal ligikaudu 29% inimestest ja tänaseks on see arv veel tõusnud. Ligi 80% suitsetajatest alustavad suitsetamist juba lapsena, suitsetavate vanemate eeskujul.
Kõikide tubakatoodete tarbimine on inimorganismile kahjulik. Tubakaga seostatakse ühtekokku 25 haigust. Kõige raskemad tubaka tarbimisest põhjustavad haigused on vähkkasvajad, kopsuhaigused ja veresoonte haigused. Enamik neist haigusest on praktiliselt ravimatud.
Verevähk ehk valgeveresus ehk leukeemia on väga ohtlik suitsetamise tagajärjel tekkiv haigus. Leukeemia lõpptulemusena vere koostis muutub, sest teatud rakud asenduvad teistega, mis on äärmiselt ohtlik. Pooltel leukeemiajuhtudel inimene sureb.
Gangreen on haigus, mis on tingitud puudulikust verevarustusest ja selle tulemusena mingi kehaosa võib kärbuda ja tihti tuleb kehaosa ka amputeerida. Gangreeni põhjustajaks on samuti aktiivne suitsetamine.
Suitsetamine võib põhjustada veel südame isheemiatõbe. Püsisuitsetajatel on palju suurem risk haigestuda sellesse haigusesse. Veel on suitsetajatel suurem oht südame
seiskumisele. Eestis sureb iga päev 5 inimest suitsemisest põhjustatud haigusse.
Tubakas sisaldab ainet nimega nikotiin. Selle suur tarbimine võib põhjustada krampe, halvatust ja koguni surma. Kui inimesse organismi satub nikotiini, siis see levib organismis. Ta kiirendab südametegevust ja takistab vereringet, alandab nahatemperatuuri. Nikotiin võib põhjustada veresoonte lupjumist, tõsta vererõhku ja vähendada verevarustust. Need kõik kahjulikud toimed võivad viia infarktini.
Veel sisaldab suits tõrva ja vingugaasi. Vingugaasi toimel hapnikuvarustus väheneb ja inimene ei suuda teha jõudu nõudvat tööd nii hästi kui varem. Tõrv põhjustab organismis bakterite vastu võitlevate rakkude surma kopsude limaskestas.
Sageli võib olla aktiivsuitsetamisest veel ohtlikum passiivsuitsetamine. see tähendab seda, kui inimene hingab sisse tubakasuitsu, seejuures ise mitte suitsetades. Sageli on selle ohvriks lapsed, kelle juuresolekul täiskasvanud suitsetavad. ka peale mitut tundi tuulutamist ruumis, kus on suitsetatud, võib tunda mittesuitsetaja suitsuhaisu ja ka siis võib see olla talle kahjulik.
Tihti hakatakse suitsetama kas uudishimust, teiste eeskujul või ka sellepärast et ei teata suitsetamise ohtusid.
Suitsetajate välimus muutub samuti: hambad muutuvad kollaseks, ebameldiv hingeõhk ja riided haisevad suitsu järgi. Veel kaob suitsetajatel näljatunne, tõuseb vere suhkrusisaldus ja langeb kopsuda töövõime. Samuti inimene ei suuda enam nii aktiivselt sporti teha.
On teada, et ligikaudu 60% suitsetajatest sooviksid suitsetamist maha jätta, kuid see õnnestub vaid vähestel. Suitsetamise mahajätmiseks ei piisagi alati suurest tahtejõust, sest tubakatooted põhjustavad füüsilist nikotiinisõltuvust.
Sellest kõnest võib järeldada, et suitsetamine on inimesele äärmiselt ohtlik ja et on parem jätta esimene suits tegemata.

Martin Padar