Iga päev sünnib ja sureb maailmas inimesi. Mõni teeb enesetapu, mõni sureb vanadusse, mõni tapetakse, kuid mõni sureb mürgitusse. Mürgitusel on mitu võimalust:

1) tahtlik mürgitamine,

2) mõne mürgise taime söömine,

3) vanade ja aegunud ravimitega kokkupuutumine,

4) õhus olevate mürgiste gaaside sissehingamine.

Enamus inimesi sõidab iga päev autoga tööle, kooli, linna või siis niisama ringi. Autod eritavad mürgiseid heitgaase, mis suures koguses surmavaks võivad osutuda. Suurlinnas, nagu New York, on palju autosid, see tähendab ka rohkem heitgaase ja seetõttu on sealsete inimeste eluiga ka tunduvalt lühem.

Teadlased on tänaseks juba mitmeid ohutumalt töötavaid autosid leiutanud. Näiteks päikeseenergial töötav auto või patareidel töötav auto. Kuid patareidel töötav auto pole just kõige parem lahendus, sest sellega ei saa just eriti kaugele ega eriti kaua sõita, sest patareid saavad kiiresti tühjaks ja neid tuleb pidevalt laadida. Aga vähemalt on need kaks viisi tervisele paremad. Ma arvan ja loodan, et tulevikus sõidavad kõik inimesed juba “tervislikumate” autodega.

Paljud inimesed viskavad igapäev prügi maha. Nad mõtlevad, et mis see üks kommipaber ja see üks krõpsupakk ikka teevad. Kuid see üks kommipaber ja see üks krõpsupakk teevad ikka palju küll. Kui kõik inimesed mõtleksid nii (et mis see üks kommipaber ja see üks krõpsupakk ikka teevad), siis oleks maa lihtsalt üks suur prügiladu.

Mõned inimesed teevad suure vea visates maha vanu ja kasutatud süstlaid või vanu ja aegunud ravimeid, sest mõned väikesed lapsed võivad vaadata et nendega saab mängida ja nad võivad need süstlad ja ravimid üles korjata. Kust nemad siis teadma peavad et nad võivad nendest süstaldest või ravimitest raskelt haigeks jääda.

Kõige suurema vea teevad aga narkomaanid, kes jätavad oma kasutatud süstlad vedelema, sest kui lapsed need üles korjavad, siis võivad nad nende küljest näiteks aidsi saada ja selle haiguse käest enam ei pääse.

Paar korda aastas käivad igas linnas sellised autod, mis koguvad linna pealt kokku vanu ravimeid ja vana mööblit. Ma arvan, et selliseid autosid võiks rohkem olla ja nad võiksid tihedamini käia, et keegi ei peaks oma vana mööblit prügikasti taha vedelema jätma.

Mõned inimesed sorteerivad prügi. Meie kodus küll prügi ei sorteerita, aga ma tean inimesi, kes sorteerivad. Nad elavad maakohas. Neil on köögis kolm prügikasti: üks prügikast on põletatava prügi jaoks, teine prügikast on sellise prahi jaoks mida põletada ei saa ja kolmas prügikast on sellise prügi jaoks, mida saab kompostiks panna. Suvel teevad nad üle nädala lõkkeid, milles nad põletavad prügi ära ja talvel põletavad nad selle prügi ahjus ära. Ja kompost prügi panevad nad taimedele väetiseks.

Linnas on ka suured konteinerid klaasist pudelitele ja purkidele, vanapaberile ja ümbertöödeldavale prahile. Nii et need, kes kodus prügi sorteerida ei viitsi võiksid vähemalt linnaski seda teha.

Inimesed reostavad igapäev loodust. Nad viskavad prahti maha, nad lasevad mustadel koertel puhtas ujumiskohas ujumas käia, mõned isegi sülitavad maha! Kuid keegi ei mõtle sellele, kui palju halba ta sellega loodusele teeb. Iga kord, kui koer taime peale pissib, närbub see ja jälle sureb üks hapniku tootja.

Inimesed, kes omavad koera, on kõige ettevaatamatud. Kui nad ujuma lähevad, siis võtavad nad koera kaasa. Kuid koerad on tavaliselt mustad ja võivad vette viia pisikuid ja kui koer on vees ujumas käinud, siis ma arvan, et need inimesed, kes teavad, et koer käis seal ujumas, ei taha enam sinna ujuma minna. Kuid koera mustus võib ka mõnele veetaimele saatuslikuks saada.

Kõik inimesed kasutavad oma elus igapäev elektrit. Eriti õhtuti, kui on pime, sest siis on valgust vaja ja enamus inimesi eelistab lampe küünaldele. Kuid paljudel inimestel on harjumus jätta lambid põlema isegi selles ruumis kus nad ise ei ole. Ma tean paljusid inimesi, kellel põlevad korteris kõik tuled, isegi siis kui nad ise parasjagu ainult ühes toas on. Telekate ja raadiotega on sama moodi. Nad jäetakse lihtsalt käima ja ise minnakse toast pikaks ajaks ära.

Elektrit kasutatakse enam-vähem kõigeks. Söögi tegemiseks, teleka vaatamiseks, raadio kuulamiseks, arvutiga mängimiseks, helistamiseks jne.

Elektrit kasutatakse ka pesemiseks, kuid pesemiseks on ka vett vaja. Kui veevärk on korras, siis tuleb igakell nii sooja kui ka külma vett ja ka puhast vett. Paljudes vanemates majades, kus torud on roostes ja vanad, võib vahete-vahel tulla pruunikat vett. See on roostes torude pärast.

Vesi on väga kasulik nii inimestele kui ka loodusele. Seda saab juua, sellega kastetakse taimi, sellega saab ennast pesta, sellega saab süüa teha ja pärast ka nõud ära pesta. Kuid nii nagu elektritki jäetakse ka vett pidevalt jooksma, kuid enamikul juhtudest seda siis kas eesmärgiga või kogemata.

Vesi on väga tähtis osa iga inimese elust. Öeldakse, et ilma toiduta peab inimene kõrbes vastu (teatud aja), kuid ilma veeta, mitte mingil juhul. Nii et vesi on üks elutähtis osa inimese elust.

Vesi on ka loomadele väga tähtis. Ka loomad joovad vett, nad pesevad ennast veega ja mõned loomad elavad vees. Vees elavad näiteks kalad, konnad (vahepeal [nad on kahepaiksed]), kaanid, mõned teod, mõnda sorti kilpkonnad jne. Ka nende elu häirib see, kui nende koju prahti visatakse.

Inimesed võiksid teistega rohkem arvestada, st.: Inimesed võiksid…

1)…oma koeri mitte igale poole lasta.

2)…prahti mitte maha visata, vaid see prügikasti panna.

3)…vett ja elektrit rohkem kokku hoida (see on sõbralik nõuanne).

4)…loomade ja taimede peale rohkem mõelda.