SAKSAMAA

Saksamaa ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa.

LOODUS

Saksamaa rannajoon on hästi liigestunud, siia lõikuvad jõgede suudmelahed, välja sopistuvad aga mitmed käärulised poolsaared ning liivased maasääred. Põhjamere rannikul asuvad Ida- ja Põhja- Friisi saared, näiteks Rügen. Saarte ja mandri vahel on madal padumeri, mille põhi võib mõõna ajal kohati kuivaks jääda.

Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tšehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi.

Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna.

Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam.

Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad.

Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid.

Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus.

Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi.

KLIIMA

Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a.

RAHVASTIK

Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad).

Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal.

Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt, itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal.

MAJANDUS

Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida.

Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid.

Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks.

Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Euroopa suurim jõesadam on Duisburg Reinil. Suurim lennujaam riigis on Maini äärsel Frankfurdis, tuntuim lennukompanii Lufthansa. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid, autodest on vast tuntumad BMW, Volkswagen, Mercedes Benz jpm.

AUSTRIA

Austria Vabariik asub Kesk-Euroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.). Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Šveits, põhjas Saksamaa, Tšehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugoslaavia ja Itaalia.

LOODUS

Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne-Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides.

RAHVASTIK

97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku keskmine tihedus on 90 inimest km2 kohta. Pärast esimest maailmasõda on tunduvalt suurenenud linnaelanike arv, tööstuse ja turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck.

MAJANDUS

Austria on arenenud kapitalistlikult tööstusmaa. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Sõjaliste kulutuste vähesus ja elav kaubavahetus naabermaadega on soodustanud Austria majanduse arengut võrreldes teiste Lääne-Euroopa tööstusmaadega. Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia toodang ületab oma maa vajadused, värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi, veidi vaske ja pliid. Üle poole elektrienergiast annavad hüdroelektrijaamad. Masinatööstus toodab kerge-, toiduaine-ja naftatööstuse ning energeetika seadmeid, elektriaparaate, vedureid, mootorrattaid, jõelaevu. Metsa-ja puidutööstuse toodang moodustab kolmandiku väljaveost. Keemiatööstuse põhitoodangusse kuuluvad lämmastikväetised (Linz), tehiskiud (Gmunden) ja plastmassid.

Põllumajandus: 54% maast kuulub suurmajandile (üle 50 ha), kuigi need moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit.

Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km) asub Vorarlbergi ja Tirooli piiril. Doonaul veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki.

Väliskaubandus ja turism: Austria väljaveos on ülekaalus tooraine ja pooltoored: puit, tselluloos, mustad metallid, alumiinium, magnesiit, lämmastikväetised, elektrienergia. Sisse veetakse masinaid, naftat, maagaasi ja kivisütt . Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa, aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti.

TŠEHHI

Tšehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola.

Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tšehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tšehhi ja Slovaki vabariigiks. Tšehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna.

LOODUS

Tšehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tšehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tšehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse.

Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja Böömi mets, loodes Maagimäestik, põhjas ja kirdes Sudeedid, viimase keskosas asub Tšehhi kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid.

Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tšehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure.

KLIIMA

Tšehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris –7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu. Maa idaosas on vastavalt –2 kraadi ja +20 kraadi, sademeid 500 mm/a ning püsivat lumikatet ei kujune.

RAHVASTIK

Tšehhimaa on tihedasti asustatud, kolmveerand rahvastikust elavad linnades. Tihedamini on asustatud majanduspiirkonnad nagu Praha ja Brno kaevanduste ümbrused. Tšehhid moodustavad elanikkonnast tervelt 95%, sellega on nad üks ühtlasema rahvusliku koosseisuga maa Kesk. Euroopas. Vähemusrahvastest on peamiselt esindatud sakslased.

MAJANDUS

Tšehhi on maavarade poolest suhteliselt rikas. Enne kaevandati siin kulda ja hõbedat ning rauda, nüüd toodetakse aga kivi- ja pruunsütt (Sileesia bassein), pliid, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Aga ka kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett.

Suurema osa oma energiavajadusest katabki Tšehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun- ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. Traditsiooniliselt tugevad tööstusharud on metallurgia ja masinaehitus. Mustmetallurgiakombinaatides toodetakse terast ja malmi, masinaehitustoodangust on tähtsal kohalmetallimahukad kui ka kõrge kvalifikatsiooniga tööd nõudvad tooted. Tuntud on ju Tšehhimaa autod, mootorrattad, trammid, trollid, elektrirongid, lennukid jm transpordivahendid. Nõutakse ka Tšehhimaa meditsiiniinventari ja telekommunikatsioonivahendeid. Keemiatööstuses on juhtival kohal väävelhappe, kunstväetiste- ja kiudude tootmine.

Rohkesti eksporditoodangut annavad ka vanad tekstiili- ja jalatsitööstus. Ajalooliselt on tuntud ka keraamikatööstus ning õlletööstus.

Põllumajandus on kõrgelt arenenud, kasvatatakse otra, nisu, söödakultuure, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, humalat ja ka lina. Loomakasvatuse põhiharud on veise-, sea-, linnukasvatus, Böömimaa lõunaosas ka kalakasvatus.

Riigile on oluliseks ka turism ja tervisveekuurordid.

ŠVEITS

Šveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule.

LOODUS

Šveits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Šveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel.

Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Šveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik.

KLIIMA

Šveitsi platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes on kliima külm, Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400- 4000 mm/a. sajab kogu aasta, enim kevadeti. Talvel esinevad tugevad lumesajud soodustavad laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid.

RAHVASTIK

Šveitsis elab 7 300 000 inimest, 63% sellest elab linnades. Rahvastiku tihedus on 200-300 inimest ruutkilomeetril, kõige tihedam on see Šveitsi platool (üle 60% elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Šveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust.

Räägitakse väga mitmesuguseid keeli, seda iseloomustab diagramm. Riigis on katoliiklasi 48%, protestante 44%.

MAJANDUS

Šveits on kõrge arengutasemega tööstus- põllumajanduslik- maa, maailma üks suuremaid rahanduskeskuseid ja kapitali väljavedajaid ning tähtsamaid turismi- ja kuurortmaid. SKP on siin üks maailma suurimaid (35 760 $/in; 1993.a). Genfis on paljude organisatsioonide peakortereid, Zürich aga on rahvusvaheline börsi-, kindlustus- ja rahanduskeskus. 1991 aastal oli Šveitsis 457 panka.

Suurem osa tööhõivelisest rahvastikust on tegev teeninduses, järgnevad tööstus ja ehitus ning põllumajandus (6%).

Üle poole elektrienergiast toodavad veejõujaamad, ülejäänud energia saadakse tuuma- (4 jaama) ja soojusjõujaamadest. Töötleva tööstuse põhiharudeks on masina-, peenmehaanika- (sh kellad, mõõteriistad jm), ravimi- (toodangult esimene koht maailmas), toiduaine-, alumiiniumi-, paberi- ja tekstiilitööstus.

Põllumajandus rahuldab riigi põhilise toiduainevajaduse. Haritavat maad on 418 00 ha, karjamaad 642 000 ha. Põhiharu on loomakasvatus, peetakse peamiselt piimakarja. Kasvatatakse ka teravilja, kartulit, suhkrupeeti, puuvilja ja viinamarja. Mägedes on domineeriv metsatööstus. Tähtis tuluala on ka kuurorti- ja turismimajandus.

Väliskaubanduse mahult kuulub Šveits esimesele kohale. Eksport: masinad, aparaadid, keemiakaubad (sh ravimid), kellad, riided, toiduained.

Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa suurriigid, USA, Austria, Jaapan.

SLOVEENIA

Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu.

LOODUS

Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres. Harimiskõlblikku maad on vähe, seda takistab pinnase kuivus: 42% Sloveenia territooriumist paikneb karastunud aluspõhjal.

Metsad (pöök, tamm, nulg, kuusk) katavad Sloveenia territooriumist 51%. Tähtsamad maavarad on tsingi-, plii-, elavhõbeda-, uraanimaak, leidub ka rauda, pruunsütt ja naftat.

KLIIMA

Valitseb vahemereline suhteliselt mandriline kliima. Ljubljanas on suvel 26,5 kraadi, jaanuaris aga 2,2 kraadi. Rannikul langeb temperatuur mägedest puhuva tuule boora ajal. Sademeid on Julia Alpides 3000, Ljubljana nõos 1400 millimeetrit aastas.

RAHVASTIK

Riigi elanikest on sloveene 92%. Kümme aastat tagasi elas seal ka 60000 horvaati ja 40 000 serblast. 90% on katoliiklased, u. 25 000 moslemid. Linna ja maarahvast on võrdselt, kuid peale pealinna on suuremaid linnu vähe (Maribor, Glje, Kramj, Velenje)

MAJANDUS

Sloveenia on tööstus- põllumajanduslik maa, ta oli endise turumajandusliku sotsialismiga Jugoslaavia arenenuim osa. 51% tööhõivelisest rahavastikust on tegev tööstuses, mille põhiharud on metallurgia, masina- (transpordi-) tööstus, elektrotehnika-, elektroonika-, tekstiili-, õmblus-, puidu-, paberi- ja mööblitööstus. Tähtsad harud on ka farmaatsia ja toiduainetööstus.

Suuremad tööstuslinnad on Ljubljana ja Maribor, metallurgiatehased asuvad suuremate kaevanduste ligiduses.

Energeetika põhineb pruunsöel ning valdavalt sisseveetaval naftal ja maagaasil. Jõujaamad tarbivad vee- ja tuumaenergiat (Krsko tuumaelektrijaam, võimsus 632 MW).

Põllumajanduslikku maad on 863 000 ha (43% territooriumist), sellest 15% põllud, 2,9% viljapuuaiad ja istandused. Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, kasvatatakse peamiselt söödataimi ning nisu. Sloveenia on ka arenenud turismimaa.

Eksport: tööstuskaubad, masinad, kemikaalid. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Horvaatia, Itaalia, Prantsusmaa ja Austria.

TRANSPORT

Maanteid 14 526 km, sellest 1581 km kiirteid, tähtsaim raudteejaam asub Ljubljanas, lennujaamad samuti pealinnas ja Mariboris, ainus sadam on Koper.

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://www.imagesoft.net/flags/search.html
Geograafia 9. Kl.
Läänemeremaade Geograafia. 9.kl.
EE NR 9
EE NR 8
EE NR 1