Jules Verne sündis 1828 advokaadi perekonnas Prantsusmaal Nantes'i linnas. Isa soovil õppis ta ülikoolis õigusteadust, ent suur huvi loodusteaduste ja kirjanduse vastu mõjutasid teda loobuma advokaadi elukutsest ja süüvima kirjandusse.

Verne’i noorusaastad langesid kokku revolutsiooni aastatega Prantsusmaal. Verne jäi küll kodanlikuks liberaaliks, kuid oma teostes oli ta järjekindel vabaduse kaitsja ja igasuguse rõhumise vastane.

Teine tähtis tegur, mis mõjutas Jules Verne kujunemist oli teaduse ja tehnika võimas areng 19.sajandil. Tohutult kiire areng läbis ka geograafiliste avastuste valdkonda. Selle suuna heaks näiteks on romaan “Saladuslik saar”, kus autor väga täpselt kirjutab merehädaliste asupaika ja räägib palju saare geograafiast.

Jules Verne’i haaras teaduse ja tehnika vallas saavutatud edu sedavõrd, et ta hakkas seda lausa oma teostes edasi arendama.

Kirjanik oli ka kirglik matkaja. Lääne-Euroopa mered ja rannikud olid talle hästi tuntud. Ta oli reisinud peaaegu kõikjal, kuhu tolle ajastu inimene oma jalga tõsta sai.

Ta alustas koguni ümbermaailmareisi oma tillukesel purjekal, kuid tal ei õnnestunud seda lõpuni viia. Kuid ta tegi seda oma raamatuis…

Jules Verne alustas näitekirjanikuna, nagu ka paljud teised suured kirjamehed. Hiljem hakkas ta ka avaldama romaane. Teda loetakse ulmekirjanduse žanri loojaks, tema looming kuulub noorsookirjanduse põhivarasse. Kokku on Verne kirjutanud 69 romaani. Need kõik moodustavad sarja “Kummalised teekonnad” (eesti keelde tõlgitud ka kui “Erakordsed reisid”). Sarja teostest on tuntuimad “80000 ljööd vee all”, “Kapten Granti lapsed”, “Kaheksakümne päevaga ümber maailma”, “Viieteistaastane kapten” jt. Nende raamatute peategelased satuvad kõigile mandritele, kõigile ookeanidele, tungivad ookeanisügavustesse ja padrikutesse ning lendavad õhupalliga...

Kuid hoolimata väga rikkalikust fantaasiast ei eksi kirjaniku kujutlusvõime kunagi väljapoole võimalikkuse piire. Verne tugines ka oma kõige lennukamates ideedes sellele, mida teadus oli juba saavutanud. Ta lihtsalt jõudis neist ette. Ta ennustas seda, et inimene jõuab kosmosesse, meresügavustesse ja taevasse… Tol ajal oli see ainult fantaasia, nüüd reaalsus. Ta kasutas teaduslikult tõestatud tõdesid ja tegi neist loogilisi järeldusi, jõudes oma mõtetega välja peaaegu meie aega. Praeguseks on kõigi tema fantaasiateni jõutud ja isegi mööda mindud.

Jules Verne suri 1905.aastal Amiensis.

Kasutatud kirjandus:

Saladuslik saar, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1959

ENE, nr 10, lk. 350.