Kapten James Cook
Sissejuhatus
James Cook, rohkem tuntud kui Kapten Cook, on üks maailma kuulsamaid maadeavastajaid, sest ta avastas 1770. aastal Austraalia. Kaks aastat hiljem 1772. aastal oli ta väga lähedal ka teise mandri - Antarktika avastamisele.
Kapten Cook oli hiilgav matemaatik ja meresõitja, kuid eelkõige oli ta suur juht. Cook hoolis väga oma meeskonnast ja jälgis, et nad hoiaksid puhtust ja sööksid värsket toitu. Teda on nimetatud ka maailma kõige inimlikumaks meresõitjaks läbi aegade.
Tänu temale laienesid eurooplaste teadmised Okeaania kohta märgatavalt. Ekspeditsioonidele kaasavõetud teadlased ja kunstnikud uurisid ning jäädvustasid külastatud maid, inimesi ja loodust. See äratas eurooplastes huvi Okeaania vastu.
Kapten Cooki elu
James Cook sündis 1728. a. Inglismaal Martonis Yorki linna lähedal. Tema isa oli põllutööline. Teismelisena sõitis James merd söekaupmehena, 18 aastaseks saades hakkas aga tööle laevafirmas. 1755. a. liitus ta Briti mereväega ja sai seal 4 aastaga kapteniks. Cook osales Seitsmeaastases sõjas, mis toimus 1754-1763 ja mille võitsid inglased. Sõja ajal täitis ta ühe väga raske ja olulise missiooni - ta tungis Prantsuse territooriumile, et vabastada St. Lawrence’i jõgi laevastikule. Cook osales ka 1759. a. otsustavas rünnakus Québecile. Aastatel 1756-1767 tegeles ta peamiselt Põhja- Atlandi kaardistamisega. Esimese pikema retke Vaikse ookeani lõunaossa võttis ta ette aastatel 1768- 1771.
Järgnevatel retkedel kaardistas Cook veel Uus- Meremaad, mille käigus ta avastas Austraalia idaranniku, mis sai nimeks New South Wales ehk Uus Lõuna Wales. Tollel ajal arvati, et peale Austraalia peab olema lõunapoolkeral veel üks suur manner tasakaalustamaks põhjapoolkeral olevaid Euraasiat ja Põhja-Ameerikat. Sellepärast uuriski Cook India ookeani kuni Lõuna- Jäämereni välja. Kapten Cook jõudis oma retkega peaaegu Antarktiseni välja, kuid ei suutnud seda siiski avastada. Sellest, et ta oli Antarktisele vägagi lähedal, annavad tunnistust tema kirjutatud laused: ,, Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid’’, mis tähendab, et seal oli kohutavalt külm.
Peale retke Antarktise lähistel pöördus ta tagasi Inglismaale ja sai seal kuninga käest Coopley aumedali teadusliku töö eest. Cook oli oma 3 aasta pikkuse merereisiga tõestanud, et mingit suurt lõunamandrit ei eksisteeri ja et lõunas on ainult üks suur jäämass. Selle, et tegelikult on tõesti olemas lõunamanner Antarktika, avastas Eestist pärit maadeuurija Fabian Gottlieb von Bellingshausen alles 19. sajandi alguses.
1776. a. seilas Cook Loode-Atlandil, otsides pääsu Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani Ameerika mandrist põhja poolt. Sealt ei leidnud ta midagi peale jää. Seejärel suundus ta tagasi Vaikse ookeani lõunaossa, kus avastas Sandwichi saared, mis nimetati hiljem ümber Havai saarteks. Selle retke kestel kaardistas Cook veel Põhja-Ameerika läänekülge kuni Beringi väinani, kus talle jää vastu tuli ja kust ta enam edasi minna ei saanud. 1779.aastal pöördus kapten Cook tagasi Havai saartele, kus ta tülis pärismaalastega jõhkralt tapeti.
Kapten Cooki reisid
James Cook võttis osa kolmest suurest avastusretkest. Peale selle osales ta veel sõjaretkedel ja paljudel lühematel kaardistusretkedel sõja ajal Põhja-Ameerika lähistel.
Esimene tema pikematest retkedest toimus aastatel 1768-1771. Cook oli just saanud leitnandi auastme ja asus juhtima laeva Endeavour. Selle reisi vältel transportis ta paljud Inglise astronoomid äsja avastatud Tahiitile, et nad saaksid vaadelda, kuidas Veenus läheb Päikese eest läbi. Peale seda suundus Cook Uus-Meremaale. Ta sõitis ümber Uus-Meremaa mõlema suurema saare ja avastas, et Uus-Meremaa ja Uus-Guinea ei olegi suure lõunamandri osa nagu arvati. Seejärel asus ta ise lõunamandrit otsima. 1770. aastal avastaski Cook Suure Vallrahu ja Austraalia idaranniku täpsemalt Bontany Bay lahe. Ta nimetas avastatud maa New South Walesiks ehk Uueks Lõuna-Walesiks. Tagasi Inglismaale jõudis ta alles 1771. aastal. Seal edutati Cook komandöriks. Selle reisi käigus oli ta teinud ka ringi ümber maailma.
Teine retk toimus aastatel 1772-1775. Ta oli küll juba avastanud ühe lõunamandri - Austraalia, kuid paljude inimeste arvates oli Austraalia liiga väike, et tasakaalustada Euraasiat ja Põhja-Ameerikat põhjapoolkeral. Niisiis asus Cook oma laevadel Adventure ja Resolution uuesti suurt lõunamandrit otsima. Seekord uuris ta Antarktise ümbrust, kuid pidi külma kliima tõttu tagasi pöörduma. Seda, kui lähedal oli James Cook teise mandri avastamisele, aitavad meil mõista tema enda kirjutatud laused: ,,Köied kui traat. Purjed kui metallplaadid’’. See tähendab, et purjed ja köied olid nii kõvaks külmunud, et neid andis metallplaatide ja traadiga võrrelda. Peale Antarktika jäämassiivide uurimist suundus ta Vaiksesse ookeani. Avastas seal hulgaliselt saari, aga mitte ühtegi suurt mandrit. Kui Cook 1775.a. tagasi Inglismaale jõudis, oli ta esimene inimene, kes tegi tiiru ümber maailma läänest-itta sõites. Samal aastal sai ta Coopley aumedali selle eest, et ta oli tõestanud, et mingit lõunamandrit ei eksisteeri. Autasu hulka kuulus ka kuninglikku õukonda pääsemine.
Kolmanda reisi võttis Kapten Cook ette 1776. aastal. Selle ekspeditsiooni käigus üritas ta leida ühendusteed Atlandi ja Vaikse ookeani vahel põhja pool Kanadat. Kohe reisi alguses avastas ta Sandwichi saared, mis nimetati hiljem ümber Havai saarteks. Peale Havai saarte avastamist kaardistas Cook Põhja-Ameerika läänerannikut kuni Beringi väinani välja. Siis pidi ta tagasi pöörduma, sest seal tulid talle vastu jääpangad ja ta ei saanud edasi sõita. Ta pöördus tagasi Havai saartele, kus teda oli koheldud nagu jumalat. Kuid seekordse külaskäigu ajal tekkis pärismaalaste ja inglaste vahel tüli, mille käigus kapten James Cook jõhkralt tapeti. Juhita jäänud meeskond ei pöördunud kohe tagasi Inglismaale, vaid tegi veel tiiru Beringi väina lähistel. Alles siis sõideti mööda Aasia idakallast tagasi kodumaale.
Kasutatud kirjandus
1. Dorling Kindersley ,, Maalima ajalugu ‘’ lk. 250. Kirjastus ,, Varrak ‘’ 1998 Tallinn.
2. ,, Microsoft Encarta 98 Deluxe edition ‘’
3. ,, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ‘’ lk. 33. Kirjastus ,, Valgus’’ 1987 Tallinn.
4. ,, James Cook ‘’ Saadaval interneti leheküljel http://www.hot.ee/voidman/referaadid/jamescook.html