Türi Majandusgümnaasium

uurismustöö

Koostajad: Kerda Keevend, Sigrid Ruul, Kreet Poolma ja Kerttu Kaschan

Türil 2003

Sisukord 2

Sissejuhatus 3

Mida teevad inimesed oma ohtlike jäätmetega? 4

Kas inimesed teavad, et Järvamaal saab ohtlike jäätmeid 5

tasuta ära anda?

Kas inimesed on ühinenud jäätmete veoga? 5

Kas jäätmete sorteerimist on vaja? Miks? 6

Mida peaks tegema, et inimesed ühineksid jäätmete veoga? 6

Muud ettepanekud jäätmekäitluse osas 7

Kokkuvõte 7

. Töös uurime, kas Järvamaa (enamus Türi linna) inimestest on liitunud jäätmete veoga samuti ka mida inimesed üldse teavad jäätmetest. Uurime ka, mida inimesed oma jäätmetega teevad (st. kas viskavad prahi maha suvalisse prügikasti, põletavad jms).

Meie valisime selle teema uurimustöö teemaks, kuna pidasime seda päris probleemseks teemaks Korraldasime küsitluse, mida jagasime on tuttavate/klassikaaslaste ja sõprade vahel. Samuti küsitlesime on vanemaid. Saatsime laiali umbes 10 küsitlust, millest enamus tulid ka tagasi.

Täname Järvamaa Keskkonnateenistusest Kristo Keevendit jäätmespetsialisti, kes aitas koostada küsitluse ning Ülle Ruisut, kes andis meile viiteid, millest võiksime teha uurimustööd. Samuti kõiki küsitluse täitjaid, kelleta poleks me suutnud üldse uurimustööd läbi viia. Ka täname Türi Majandusgümnaasiumi bioloogi õpetajat Glaidi Aasranda, kes soovitas meil kahest teemast valida just see teema, kus me saaksime ka ise uurida. Merle Mustale aga, erilised tänusõnad, kes aitas meil küsitlusi laiali saata.

Enamus küsitluse vastanuist viivad ohtlikud jäätmed kogumis punkti. Kuid oli ka inimesi, kes koguvad need koju. Ühes juhtumis oli ka, et pere viskas ohtliku jäätmed prügikasti, olles ise teadlikud, et see on loodusele/keskkonnale ohtlik.

Tooksime ühe näite, sellest kuidas inimesed koguvad ohtlikud jäätmed koju. Prügikasti kõrval oli kaks vana televiisorit, vana mootorratta leistang, vanad kapid, traadid jms. Türi linnas sõitis ringi auto, mis kogus kokku ohtlikud jäätmed, kuid selle maja kõrvalt ei korjatud. Niisiis nägime, kuidas kaks noormeest tulid mäest üles tühja käruga. Mõne aja pärast nägime, et noorukid panevad vana teleka käru peale ning hakkavad vaikselt mööda teed, mäest alla minema. Eks me siis läksime vaikselt noorukitele järgi ning tahtsime näha kuhu need noorukid televiisorid viivad. Noorukid viisid televiisorid angaari taha ning jäid ise rahulikult suitsetama. Eks meie siis sattusime peal ning andsime hoiatuse, et viigu need siit tagasi ja andke tasuta ära. Lubasime, et kui näeme siin veel vanu televiisoreid kutsume Keskkonna inspektsiooni kohale, kes võivad teha trahvi 25-1000 krooni. Noorukid lubasid, et jah viime ära. Umbes kahekümne minuti pärast läksime uuesti vaatama, kas need televiisorid on veel seal, kuid nüüd läksime teiselt poolt. Loomulikult olid need televiisorid veel seal. Nad olid televiisorid umbes 100 meetrit edasi järgmise põõsani kandnud. Jälle hoiatasime, et viige need ära. Eks meiegi lahkusime ning varsti nägime, et noorukid tulevad. Järgmisel päeval käisime uuesti uurimas, kas televiisorid on ära viidud. Olid küll, kuid Keskkonna inspektsioon sai juhtunust teada. . Meiega oli kaasas Järvamaa keskkonnateenistuse töötaja, kes rääkis noorukitega sellest, mida nad tegid.

Meie ettepanek: Angaaride taga on palju vana rauda ning muud sodi. Türi linn peaks ka sealt raua ning sodid ära koristama. Terved põllu ääred on vana rauda täis. Kui sinna saata auto, mis kogub kokku kõik vana raua, siis oleks meie kodu keskkond jälle puhtam ning ilusam. Me arvame, et enamus selliseid angaari taguseid on täis vana rauda, mis tuleks ära koristada. Linn peaks hoolitsema rohkem just selliste kõrvaliste kohtade eest, nagu angaari tagused või muude kohtade eest. Tooksime näite: Mahajäetud metsad, mille eest ei hoolitse mitte keegi ning sinna saab vabalt viia prahti, et keegi ei näe. Linn peaks hoolitsema selle eest, et leida süüdlasi ning likvideerima tekitatud kahju.

Kas inimesed üldse teavad, et As Väätsa Prügilasse saab ohtlike jäätmeid tasuta ära anda? 10 küsitlusest 7 teadsid või on kuulnud sellest, et Järvamaal saab tasuta ohtlike jäätmeid ära anda. Tegelikult on see suhteliselt suur arv, kui arvestada, et seda pole Türil ega Järvamaal eriti reklaamitud.
Ettepanek: Reklaamida rohkem seda, et inimesed saavad ohtlike jäätmeid tasuta ära anda. Igas suuremas asutuses, (koolides, poodides ühiselamutes, isegi korterelamutes) peaks olema “punased” kastid, kuhu iga kuu koguda perede ohtlikud jäätmed ja lasta ära transportida. Televiisorite, vanade külmkappide ning muud sellised asjad peaksid jaoks peaks majade juures olema ka niiöelda suured “punased” kastid kuhu saaksid inimesed oma vanu televiisoreid, külmutuskappe ja selliseid asju sinna visata.

Korteris elavatel inimestel on lihtne, ühistud on alati ühinenud jäätmete veoga. Kuid eramajades elavatel inimestel on raskem. Nad peavad ise korraldama oma jäätmete veo. Kuna inimesed ei viitsi või ei ole aega seda asja korraldada, tekibki olukord, mil inimesed hakkavad oma prahti metsa alla viima, tekitades nii suuri loodusele kahjulikke jäätmeid. Jäätmed omakorda saastavad loodust ja peale selle on ka inimesed ise hädas.

Aga miks ikkagi on inimesed ühinenud jäätmete veoga?
Küsitlusest tuli välja, et inimesed on ühinenud jäätmete veoga sellepärast, et ühistu on liitunud, kuid ise ei teagi, milleks see hea on. Mõned inimesed, aga on ühinenud sellepärast, et alguses põletasid prügi ning kuuldes, et see kahjustab loodust ühinesid jäätmete veoga. Kas kõik inimesed on nii sinisilmsed, kui kuulevad, et see on hirmus kahjulik ja kohe ühinevad? Ei, kindlasti mitte. Isegi kui neile inimestele trahvi teha ei hooli nad tekitatud kahjust. Loomulikult on ka ühinetud sellepärast, et prügi pole kuskile panna.

Meie ettepanek: Loomulikult peaks laiali saatma voldikuid, kus räägiks selle vajalikkusest, see tähendab jälle reklaami. Aga võib-olla ka hinda alandama, sest vaesematele peredele võib see hind üle jõu käia. Korraldada suured jäätmete kogumised, kus saaks ka täita blanketi, et ühineda jäätmete veoga.

Enamus inimesi arvasid, et jäätmete sorteerimist on vaja. Nad arvasid, et kui ei sorteeri jäätmeid on suur oht looduskatastroofiks. Kas see on nii, seda me veel et tea, sest õnneks pole meie ühiskond selleni veel jõudnud.
Kuid miks siis ikkagi on vaja jäätmete sorteerimist?
Jäätmete sorteerimist on vaja, kuna osasid materjale saaks ümber töödelda ning sellega säästa loodust. Ümbertöötlemisse läheb ka sama palju raha, kui kõike uuesti tegemisse, aga ümbertöötlemine on loodussäästlikum.
Ettepanek: Korraldada suuri (näiteks koolis vanapaberi ja klaasi) kogumisi, kus inimesed tooksid oma vanapaberit ning see viiakse ümbertöötlemisse. See säästaks palju loodust. Paberi ümbertöötlemisega säästame puid. Klaasi kogumisega säästame liiva mis on ammenduv loodusvara, mis taastub miljonite aastate jooksul.

Mida peaks tegema, et inimesed ühineksid jäätmete veoga?
Sellele küsimusele tuli palju erinevaid vastuseid. Näiteks pakuti kõige rohkem reklaamimist. Kuid kuidas aitaks ka reklaam? Omamoodi aitab see, aga inimesed on ju nii laisad, et kas nad teeksid seda? Ilmselt me ei saagi seda teada, aga võime oletada, et kui meie sõbrad ühinevad, tõmbavad nad kaasa ka oma sõpru, kes omakorda oma sõpradele. See on nagu ahelkett, mida on raske kokku saada, aga kui kett koos on tulemused märgatavad.

Ettepanek: Reklaamida inimestele ning teavitada, kui palju seda vaja on. See ei tohiks olla kallis ning peaks olema paindlikum ja mugavam. See probleem jääb püsima ilmselt igavesti, kuid loodame, et umbes kümne aasta pärast pole see probleem enam enam nii päevakohane.

Eriliselt polnud uusi ettepanekuid, kuid öeldi, et võiks olla rohkem erinevaid kogumis kaste. See tähendab, et klaasi, vanapaberi ja selliste asjade kohta, peaks olema vähemalt igas linnaosas kast, kuhu viia oma jäätmed
Ettepanek: Soovitame panna rohkem kaste üles, kuhu saaks oma jäätmed (näiteks ohtlikud jäätmed) kokku koguda ja ära viia.

Uurimustöös uurisime täpsemalt, mida tehakse oma jäätmetega. Need inimesed, keda meie küsitlesime, olid väga korralikud. Mõnes peres oli, et visati ohtlikud jäätmed prügikasti, aga enamus juhtudel ei olnud seda muret. Inimesed panevad oma ohtlikud jäätmed ikka vastavasse kasti, kust need pärast ära viiakse. Teatakse, et Järvamaal saab ohtlike jäätmeid tasuta ära anda. Ning kes ennem ei teadnud, siis meie küsitluse põhjal said nad nüüd teada. Inimesed ühinevad jäätmete veoga, kuna neil pole prügi/prahti kuskile panna. Ollakse teadlikud, et selline asi on olemas. Küsitlusest tuli välja, et jäätmeid on kohe väga vaja sorteerida, kuna see säästab loodust. Inimeste laiskuse pärast on loodus selline, aga jäätmete äravedu peaks olema odavam ja inimesed peaksid sellest rohkem teadma. Muid ettepanekuid jäätmekäitluse osas on see, et linnas peaks olema rohkem, kui üks kast, kuhu saab paberit, klaasi ja ohtlikke jäätmeid viia.

Mis või juhtuda aastate pärast?

Aastad mööduvad ning ikka on üleval sama probleem. See probleem ei kaogi ära, sest inimesed lähevad mugavamaks. Samuti saavad ka prügilad täis, mis omakorda tähendab jälle suuri kulutusi. Kuid me võime oletada, et aastate pärast on olukord sama.

Mida meie saaksime teha?

Omamoodi saaksime mõjutada vanemaid, et oleks vaja ühineda. Meie ealised, ei peaks prahti ka niipalju maha viskama.