Jääkaru

 Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda karulased ning liik on Thalarctos maritimus.

Jääkaru on maailma suurim maismaakiskja. Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni.

Jääkarud on hästi kohastunud eluks Arktika külma keskkonna tingimustes. Need loomad on väga kiired ning võimelised läbima pikki vahemaid. Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga,  see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks.

Jääkaru toitumine ja jahipidamine

Jääkarud toituvad kõige enam hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, sest hülged käivad seal õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülged ühe käpalöögiga. Selline käpalöök on ka inimesele surmav.

Suve lõpul ja sügise algul otsivad jääkarud kaldailt surnud vaalalisi ja morski. Ühe surnud looma ümber võib koguneda 10-20 karu. Suvel muutub karude toidulaud mitmekesisemaks, sest siis saab pääseda ligi sinna, kuhu varem ei saanud. Jääkarud  söövad peale teiste loomade veel ka taimetoitu. Näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu jne.

Harjumused

Jääkarud veedavad suure osa aastast rüsijää ja lahvanduste piirkonnas. Kõige rohkem meeldib neile viibida lahvanduspiirkonnas, sest seal on peale jää veel ka avavett ja maapinda.

Nad on aktiivsed kogu aasta. Nad tegelevad toidu otsimisega nii päeval kui ka öösel. Jääkarud oskavad väga hästi ujuda. Nad libistavad end vette või siis hüppavad pea ees.

Jääkarud kasutavad ujumiseks esikäppi ja nad võivad ujuda kiirusega kuni 10 kilomeetrit tunnis. Nad sukelduvad  lahtiste silmadega, kuid suletud ninasõõrmetega. Jääkarud on võimelised vee all vastu pidama kuni 2 minutit. Kui nad tulevad veest välja, raputavad nad kohe kasuka kiirest kuivaks.

Paljunemine

Jääkarud paarituvad varasuvel. Peamiselt aprillkuus. Isasjääkarud läbivad emaste otsinguil pikki vahemaid. Emased hoolitsevad oma järglaste eest vähemalt 2 aastat ja selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokku kuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Kõikidel karudel on võimalik endale koopaid uuristada, kuid tavaliselt jäävad sinna pikemaks ajaks unne tiined emased. Novembris või detsembris sünnivad pojad, kes kaaluvad 450-900 grammi. Sündides on nad rotisuurused, ilma karvata, pimedad ja kurdid. Nad väljuvad koobastest esimest korda märtsi ja aprilli vahel. Siis on jääkaru pojad juba kasvanud kassi suurusteks.

Huvitavaid fakte jääkarude kohta

Jääkarudel on väga tundlik haistmismeel ja nad on võimelised tundma loomakorjuse lõhna 30 kilomeetri kauguselt. Nad suudavad üles leida ka umbes 2 meetrise lume all olevad hülged. Karude puudumise korral sureksid nälga polaarrebased, sest nad on sõltuvad toidujääkidest, mis karudest üle jäävad.

Jääkarud võivad joosta kiirusega kuni 40 kilomeetrit tunnis, kuid nende tavaline kiirus on 3-6,5 kilomeetrit tunnis.

Jääkarude urgudes olev temperatuur võib olla kuni 40 kraadi välistemperatuurist kõrgem.

Põhiandmed:

Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m

Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m

Jalatalla suurus: 3o cm pikk ja 25 cm lai

Kaal: Isased kaaluvad 350-600 kg ja emased 175-300 kg

Suguküpsus: 3-5 aastaselt

Tiinuse kestus: 195-265 päeva

Poegade arv: tavaliselt 2

Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik

Eluiga: 15-18 aastat

Lähisuguluses olevad liigid: pruunkaru, grisli ja kodiak.

Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia polaaralad.

Kaitse: Kõigis riikides, kus jääkaru elab, on ta kaitse all. Jääkarude küttimist piiratakse. Tänapäeval arvatakse jääkarude populatsioon olevat umbes 40 000.

 

Kasutatud kirjandus

Loomariigis, kaart nr. 1

http://www.miksike.ee/referaadid/jaakaru1.htm