Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru.

Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised.

Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga.

Sigimine

Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat.

Ohustatus

  Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid jääkarusid kaitse alla võtma. Nüüd elab looduses palju rohkem jääkarusid.

Muid kohastumusi

 Saagi asukoha teeb jääkaru kindlaks ülihea haistmisega, ta liigub jääl ja lumes väga nobedasti, ujub osavalt ja viibib kaua vee all. Jääkarusid on nähtud ujumas 320 km kaugusel maismaast - nad sukelduvad kuni 15 m sügavusele, mõnikord triivivad nad jääpangal. Hoolimata oma vägevast kasvust, on jääkarud võimelised ronima puudel.

Jääkaru pojaga

Jääkarusid on ka loomaaias Eestis

ENE 4, lk 171, jääkaru

Colvin, L., Speare, E. Laste looduseentsüklopeedia. Koolibri, 1996

Kindersley, D. Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita ja Entsüklopeediakirjastus, 1997

Internet: http://vabrik.ee/loodusopetus/karu.htm